Probiootikumid ja nende positiivne mõju inimese tervisele on inimestele üldteada. Keefiri, hapukapsa, kombucha ja paljud teised sellised toidud ja joogid on nimetatud lausa supertoitudeks, mis mõjutavad nii immuunsust, ainevahetust, isegi meeleolu. Apteeker selgitab, kuidas headele bakteritele veelgi jõudu juurde anda.
Probiootikumid on elus mikroorganismid – enamasti bakterid –, mis elavad inimese suus ja seedetraktis ja on loomulik osa organismist. Need mängivad kehas üliolulist rolli inimese üldise tervise juures, kuid kehv toitumine, erinevad põletikud ja stress võivad viia nende taseme tasakaalust välja. „Piisavas koguses manustatuna avaldavad probiootikumid tervisele kasulikku mõju. Nende eesmärk on tugevdada või taastada soolestiku mikrobioota tasakaal,“ sõnab Saku Tervisekeskuse Benu apteegi farmatseut Anton Ojamaa. Ta lisab, et eriti kasulik on see pärast antibiootikumikuuri.
Probiootikume ei tohi segi ajada aga prebiootikumidega, mis pole bakterid, vaid hoopis kiudained või muud seedimatud ühendid, mis toimivad probiootikumide ehk kasulike bakterite toiduna. Levinumad neist on inuliin ja fruktooligosahhariidid. Need läbivad seedetrakti muutumatul kujul ja jõuavad jämesoolde, kus soodustavad heade bakterite kasvu.
Prebiootikumid on probiootikumide väikesed abilised
Tihtipeale algavad mitmed meie tervisemured just soolestiku mikrofloora ebakõladest. „Probiootikumid aitavad tasakaalustada soolestiku mikrofloorat, kus need võitlevad kahjulike bakteritega ning toetavad ühtlasi ka limaskesta kaitsebarjääri,“ selgitab farmatseut. „Mõned probiootikumide tüved võivad vähendada antibiootikumidest tingitud kõhulahtisust, leevendada ärritunud soole sündroomi sümptomeid või toetada immuunsüsteemi,“ lisab ta.
Prebiootikumid seevastu soodustavad lühikese ahelaga rasvhapete teket, mis toetavad soolerakkude tervist ning aitavad vähendada põletikulisi protsesse. Samuti parandavad need seedimist ja aitavad kaasa regulaarsele sooletegevusele.
„Nii pro- kui ka prebiootikumid aitavad tagada ja taastada soolestiku mikroflooras olevat tasakaalu, mis mõjutab otseselt inimese üldist tervist,“ konstateerib apteeker. Just sel põhjusel kasutatakse neid kahte sageli ka koos. Selliseid komplekspreparaate nimetatakse sünbiootikumideks, mida on võimalik soetada ka Eestis.
Pro- ja prebiootikumid sinu toidulaual
Nii pre- kui ka probiootikume saab soetada toidulisanditena, kuid mõlemat on võimalik ammutada ka teadlikult ja tasakaalukalt toitudes. Probiootikumide looduslikeks allikateks on keefir, pett, eluskultuuridega maitsestamata jogurt ning hapukurgid. Kuid ka prebiootikume on võimalik tuua iga perekonna toidulauale, toonitab apteeker. Prebiootikume leidub sibulas, küüslaugus, porrulaugus, banaanis, täisteratoodetes, kaunviljades ning ubades. Apteeker toob välja, et häid baktereid võib hävitada liiga vürtsikas või hapukas toit ning soolestikule ei tee head gaasirikkad joogid ega alkohol.
„Kiudainerikkad köögiviljad sobivad enamasti kogu perele, sealhulgas lastele. Toidulisandite kujul probiootikumide igapäevane manustamine ei ole aga kõigile vajalik. Laste, eakate või krooniliste haigustega inimeste puhul tuleks enne regulaarselt kasutamist konsulteerida arstiga,“ räägib Ojamaa.
Probiootikumid toidulisandite näol on teadlikul tarbimisel ohutud, kuid ettevaatlikud peaksid olema inimesed, kelle immuunsüsteem on nõrk, kes võtavad vähivastaseid ravimeid või kes põevad rasket kroonilist haigust.
„Pro- ja prebiootikumid pole imeravimid, kuid need mängivad olulist rolli seedimise ja immuunsüsteemi toetamisel. Soolestik vajab järjepidevalt hoolt, mis algab tervislikust toitumisest,“ sedastab Ojamaa.
Allikas: Benu apteegid
