Kätte on jõudnud puhkuste aeg, mida paljudele meeldib nautida päikese käes või grilli ääres. Nende tegevuste puhul sageneb aga põletusvigastuste oht. Mida teha kui põletus on tekkinud? Milliseid jahutavaid vahendeid tohib kasutada ja millal peaks pöörduma esmaabisse? Soovitusi jagab Südameapteegi farmatseut Ethel Jamnes.
Põletus on kõrge temperatuuri mõjul tekkinud kudede kahjustus. Põletused võivad olla termilised, elektripõletused, keemilised põletused ehk söövitused või kiirguspõletused. Põletushaavad jagunevad pindmisteks ja sügavateks põletusteks. Suvel esineb väga tihti päikesepõletust, mis tekib ultraviolettkiirguse liigsest toimest nahale. Põletus kujuneb üldjuhul välja esimese ööpäeva jooksul. Kerge põletuse puhul muutub nahk punetavaks ning sügelevaks. Sügavama põletuse korral kattub nahk aga villidega. Palavik, külmavärinad ja unisus viitavad peamiselt päikesepõletuse raskemale astmele ja siis tuleb kahtlustada kuumarabandust või päikesepistet.
Põletuse korral on äärmiselt oluline saada kiiret ja õiget esmaabi. Termiliste põletuste korral on vaja ülekuumenenud kohad kiiresti jahutada ja peatada edasine koekahjustuse süvenemine. Apteegist leiab erinevaid vahendeid põletushaavade leevendamiseks ning koheseks jahutamiseks. Selleks sobivad spetsiaalsed esmaabi geelid nagu näiteks Burnshield või Burnjel geel. Nimetatud geelid on näidustatud nii kuuma vee või pinna, tule, päikese, keemiliste reaktsioonide, elektri kui ka muude võimalike allikate poolt põhjustatud põletuste korral. Selline geel võiks igaühel koduapteegis olemas olla. Kasutada võib ka jahedat vett, kuid oluline on seda teha 10–15 minuti jooksul alates põletuse tekkest.
Päikesepiste korral tuleks inimene viia varjulisse kohta, vabastada ta liigsetest riietest ja asetada peale külm ja niiske rätik või pritsida nägu külma veega. Kindlasti tuleks kannatanule rohkesti jahedat vett juua anda. Kui inimene on teadvushäirega, tuleb ta viia haiglasse.
Levinud vead, mida jahutamisel tehakse
Pantenooli kasutamine erinevate põletuste esmaabis on üks levinumaid eksimusi. Pantenool tekitab nahale kiletaolise kihi, mis ei lase kuumusel põletuse kohast väljuda. Samamoodi ei sobi jahutamiseks jää, jäine vesi, hapukoor või mõni teine sarnane rasvaine. Jälgida tuleb ka seda, et kui põletushaav on mustjas, tihke ja valutu, on tegemist sügava põletusega ja haige vajab pärast esmaabi andmist kindlasti haiglaravi.
Õnneks saame põletuste vältimiseks ise palju ära teha. Näiteks päikesepõletuse ennetamiseks tuleks hoiduda pikka aega katmata nahaga päikese käes viibimisest, eriti keskpäeval, mil päike on tugevam.
Arstilt tuleks abi paluda siis, kui põletushaav on tekkinud lapsel või vanuril. Arsti poole peab pöörduma ka juhul, kui põletus on laiaulatuslik või ei olda kindel põletuspinna sügavuses. Kiire ja õige esmaabi on igasuguse põletuse juures määrava tähtsusega – mida pikemaks venib aeg esmaabi andmisel, seda suuremad on hilisemad komplikatsioonid ja seda pikem on ravi.
Allikas: Südameapteek
