Kui see oleks minu võimuses, teeksin spordiarstil käimise kõikidele kaheksa ja enam tundi nädalas treenivatele spordiharrastajatele kohustuslikuks.
Nooremana tuli sageli seada sammud Tartu Maarjamõisa polikliinikusse, milles asus ka spordimeditsiini ja taastusravi kliinik. Noore suusatajana Tartu Suusaklubis oli meil kohustuslik käia igal sügisel spordikontrollis. Alguses sõitsime rattal, vanemaks saades aga piitsutasime end juba lindil keppidega kõndides.
Viimane koormustest jäigi just sinna suusatamise aegadesse. Suure tuhinaga sai end nüüd IRONMAN Tallinnale ja Otepää 70.3-le kirja pandud, kuid üsna pea tabasin end mõttelt, kas ma üldse tohin sinna oma tervisega minna. Õnneks maksab kuni 23-aastaste koormustesti kinni Tartu linn, seega ilma pikema venitamiseta sai aeg kinni pandud.
Enne spordiarsti külastust on aga alati samasugune närv sees, nagu läheks kuskile võistlusele. Ei teagi, mis mind rohkem pabinasse ajas, kas kartus tulemuste ees, et äkki ütleb spordiarst „Kulla poiss, sina oma tervisega küll kuskile minna ei tohi”, või siis teadmine, et mind ootab ees pea 30 minutit tõelist kannatust, mis lõppeb keha täieliku alistumisega.
Koormustest toimub suusatajatel üldiselt lindil järjest suurema kiirusega üha järsumal kallakul kõndides. Viimastel minutitel oli kiirus juba 7 km/h ja kallak hirmuäratavad 23,7%. Tartlastele tuntud kesklinna Jakobi mäe tõus on näiteks umbes 9%. Iga kolme minuti tagant lisati kiirust ja kallet ning see kannatuste teekond lõppes siis, kui otsa sai nii vaimne kui ka füüsiline jõud. Eks see paras tahtejõu arendamine olegi.
Kardetud keeldu mulle õnneks osaks ei langenud. Kõik oli üllatavalt korras, kuid test oli jätkuvalt samasugune piin, nagu ta alati oli olnud. Kergemaks ei teinud seda ka asjaolu, et hingasin hapnikumaski laadsesse aparaati ja keha oli kaetud erinevate juhtmetega, mis igale poole ette jäid. Kui jätta kõrvale see meeletu pingutamine, olin ma sealt ruumist välja tulles mitu korda enesekindlam ja teadsin, et nüüd on minu ülesanne end vaid korralikku vormi viia – spordiarst oli loa andnud.
Siit tulebki aga kõikidele spordisõpradele üleskutse: treenida tuleb targalt ja oma keha on vaja kuulata. Intensiivsus ei too alati edu ja kui lisaks täispikkadele tööpäevadele rügate veel tunde treeningsaalides, ütleb üsna pea miski teie kehas üles. Koormustesti toel õpite end tundma ja õigeaegse ennetamise korral väldite ehk suuremaid vigastusigi. Seega – sportlased koormustestile, isegi pühapäevaharrastajad!
Varasemaid postitusi loe siit!
Tekst: Ergo Kukk
Fotod: erakogu
