Kas oled seisnud õhtul külmkapi ees ja otsinud midagi hamba alla, kuigi tegelikult ei ole kõht tühi? Või püüdnud hakata „tervislikult toituma“, kuid juba kolmandal päeval pakub kolleeg sünnipäeva puhul torti või toidupoes tungib ninna värskete pirukate lõhn ja annadki alla? Ilmselt on sellele järgnenud ka süütunne. Miks on toitumist tihtipeale keeruline kontrolli alla saada ja kuidas muuta sel korral oma elustiili jäädavalt?
Igaüks meist suudab mõneks ajaks toitumisharjumusi muuta, kuid kui tahtejõud otsa saab, siis langeme tagasi seniste harjumuste küüsi. Seejärel püüame uuesti, kuid suure tõenäosusega tabab taas ebaõnnestumine. Iga uus algus ja muutus on keeruline. Sama on ka näiteks suitsetamisest loobumisega.
Inimese käitumine (sh toitumine) põhineb harjumustel. Poes käies oled harjunud ostukorvi pistma kindlaid tooteid. Lõuna ajal oled harjunud sööma väljas. Nädalavahetusel oled harjunud sõpradega rasvast toitu sööma ja alkoholi tarbima. Teatud harjumused saavad alguse juba lapsepõlvest, näiteks see, et kommikauss peab alati diivanilaual olema. Kuna harjumusel on väga tugev jõud, on muudatusi raske teha. Isegi kui oled mõnda aega uusi harjumusi järginud, võivad stress ja pinge viia tagasi vana elustiili juurde.
Siin on 12 soovitust, mis võivad sind sellel teekonnal aidata.
Mõtle läbi, miks sa soovid oma elustiili muuta. Kas seetõttu, et mees või sõber soovitas? Sel juhul on ilmselt mõistlikum kaaslast vahetada. Või hoopis seetõttu, et praegune elustiil mõjub tervisele laastavalt? Soov muutuda peab olema sisemine, mitte välimine, sest nii on kindlam, et sa ei kaldu teelt kõrvale.
Mõtle läbi, mis sind praegu kõige rohkem häirib ja mida soovid täpsemalt muuta. Visualiseeri oma teekonda ning kujuta ette, milline näeb sinu elu välja, kui oled suutnud oma elustiili muuta.
Liigu muutuse suunas samm-sammult, ära hammusta korraga liiga suurt tükki. Näiteks püüa esmalt lisada nädalakavasse paar treeningut. Kui oled sellega harjunud, siis jälgi, et sööksid regulaarselt kolm kuni viis korda päevas. Kui seegi on saanud harjumuseks, vaata hoolega üle oma toiduvalik. Need väikesed muudatused teevad lõpuks kokku ühe suure.
Poodi mine alati täis kõhuga ja ostukorvi pista vaid neid tooteid, mis sinu eesmärki toetavad. Mine suure ringiga mööda töödeldud toidust ja maiustustest ning ära haara kassajärjekorras šokolaadi järele.
Kui oled sünnipäeval või Rootsi lauas, siis esmalt täida taldrik värske kraami, näiteks salati või köögiviljadega. Alles seejärel tõsta sinna teisi asju. Kui laod kohe taldriku suupisteid täis, on ebatõenäoline, et sinna hiljem värsket kraami satub.
Hotellis on kaval nipp esmalt hommikusöögilauda istuda, juua ära kohv või mahl, süüa näiteks paar puuvilja ning alles siis mõelda, mille järele veel isu on. Nii pole ka soovi taldrikut pirukaid ja kooke täis kühvelda.
Hoia maiustused ja suupisted peidus või mis veel parem – ära osta neid üldse koju.
Võta söömise jaoks piisavalt aega ja joo vett. Kiiruga söömine tõstab rasvumisohtu, sest täiskõhutunne tekib väikese viivitusega ja kugistades on suurem oht üle süüa.
Rõhu kvaliteedile. Selle asemel, et supermarketist säilitusaineid täis karbikook või kotitäis rasvast nõretavaid pirukaid kaasa haarata, mine parem kvaliteetsesse kohvikusse ja võta tükike oma lemmikut. Nii ei söö sa liiga palju.
Mõtle alati, kui palju sa peaksid energiat kulutama, et söödud kalorid nullida. Tihti mõjub kainestavalt teadmine, et ühest väikesest šokolaadimuffinist saadud energia kulutamiseks peaksid treenima tervelt tund aega.
Üks tegevus korraga: süües keskendu vaid söömisele. Ära kirjuta samal ajal e-kirja või loe uudiseid. Veelgi enam – ära söö autoroolis. Vaid söömisele keskendumine aitab toidu kogust paremini kontrollida.
Liigu kasvõi tibusammudega edasi, kuid ära mine tagasi. Ütle oma kehale ja vaimule aitäh, et nad on sellel teekonnal koostööd teinud.
Tekst: Piret Lauk, vormiloojad.ee