Pärnust pärit Rasmus Maalinn (20) on jääpurjetamises neljakordne juuniorite maailmameister ning tahab ka täiskasvanute hulgas kõige kõrgemale pjedestaaliastmele tõusta. Käesoleva aasta saavutuste eest pälvis noormees Eesti Jahtklubide Liidu teenetemärgi.
Kuidas ja millal jõudsid jääpurjetamise juurde?
Jääpurjetamise juurde jõudsin läbi suvise purjetamise. Kuna Eestis on pikk ja külm talv, mil veekogud on jäätunud, siis noore purjetaja jaoks on jääpurjetamine üpris loogiline jätk, et oleks võimalik ka talvel treenida. Jääpurjetama hakkasin 11-aastaselt ehk aastal 2011. Käesolevast aastast ongi jääpurjetamine saanud pigem minu põhialaks ning suvine purjetamine on natuke tagaplaanile jäänud.
Millal ja miks otsustasid hakata sellel alal võistlema?
Võistlemise idee tuli üpris kiiresti, kuna juba esimestel kordadel hakkas jääpurjetamine mulle meeldima ning kuna ka minu purjetamiskaaslased tegelesid sellega, siis pakkus see minulegi huvi.
Millises klassis sõidad?
Jääpurjetamises on kolm peamist klassi: Ice-Optimist, DN ja Monotüüp XV. Ice-Optimistiga alustavad lapsed ja seal kehtib vanuse piirang U16, järgmisena minnakse maailmas kõige populaarsemasse klassi DN. DN klassis on ka eraldi kategooria juunioritele – DN-Junior, mis on vanuseklassis U25. Viimasena on Monotype XV, mis on suur 15 ruutmeetrise purjega kahe inimese jääpurjekas. Mina võistlen klassis DN-Junior ja DN.
Mis sulle jääpurjetamise juures kõige enam meeldib ning mis on selle ala juures kõige raskem?
Enim meeldib mulle kiirus ning sellega kaasnev adrenaliin, sellist kogemust ja tunnet naljalt kuskil mujal ei koge.
Kahtlemata on jääpurjetamise juures kõige raskem külmaga harjumine, kui see on üldse võimalik. Kuna kiirused on suured, aga riietus peab olema võimalikult aerodünaamiline ning startides kanname jalas tavalisi kergejõustiku naelikuid, siis on külmaga toimetulek üks keerulisemaid asju.
Kuidas jääpurjetamine sind füüsiliselt kõige enam arendanud on?
Jääpurjetamises on üks olulisemaid aspekte start. Piisavalt heaks stardiks on vaja kiiresti startida, samal ajal oma jääpurjekat lükates. Seetõttu arvan, et kõige enam on jääpurjetamine arendanud minu sprindikiirust.
Millised on kõige ekstreemsemad hetked, millega trennis või võistlustel kokku oled puutunud?
2014. aasta juuniorite maailmameistrivõistlustel võistlesime Riias Giši järvel, kus jää paksus oli 7-10 sentimeetrit, võistlusalal oli umbes 60-70 võistlejat ja nii mõnigi sõitis õhemates kohtades läbi jää. Õnneks keegi tõsiselt vigastada ei saanud.
2016. aastal täiskasvanute maailmameistrivõistlustel Rootsis oli viimasel võistluspäeval tuule kiirus kuni 20 m/s, temperatuur -5 kraadi ning jää peal samuti umbes 5 cm paksune veekiht – sellistes tingimustes on võimalik sõita jääpurjekaga üle 100 km/h. Sellel päeval sattusin ka teise võistlejaga kokkupõrkesse umbes 90 kilomeetrise tunnikiirusega, õnneks pääsesin kerge põrutusega, jääpurjekast aga midagi alles ei jäänud.
Millal tavaliselt algab ja millal lõppeb jääpurjetamise hooaeg?
Jääpurjetamise hooaeg algab tavaliselt novembris, kui alustame hooaega võistluste ja laagritega Soomes ning lõppeb märtsi keskpaigas Eestis.
Mida pead seni jääpurjetamises oma parimateks saavutusteks?
Kindlasti oma nelja juuniorite maailmameistritiitlit – 2014 (Ice-Optimist,) 2016, 2018, 2019 (DN-Junior). Lisaks saavutasin 2019. aastal täiskasvanute Euroopa meistrivõistlustel 6. koha ja täiskasvanute maailmameistrivõistlustel 7. koha.
Millised on sinu sportlikud eesmärgid selleks hooajaks ning millal toimuvad tähtsamad võistlused?
Tahan kaitsta DN-Juuniorite maailmameistritiitlit ja sõita täiskasvanute maailmameistrivõistlustel TOP 10-sse.
Jääpurjetamisvõistlustega on nii, et tegelikult kunagi ei tea, kus need toimuvad, valitakse küll korraldajamaa, aga võistluspaiga saab teada kaks-kolm päeva enne võistlust ja siis tuleb sinnapoole sõitma hakata. Praeguste plaanide kohaselt toimub juuniorite MM 16.-21. veebruaril, korraldajamaaks Leedu ning täiskasvanute MM 8.-15. veebruaril, korraldajaks on rahvusvaheline alaliit ning MM peetakse kindlasti Euroopas. Täiskasvanute MM nimelt toimub üle aasta vaheldumisi Euroopas ja USA-s.
Kui palju sa jääpurjetajana pead ise oma sõiduvahendi eest hoolitsema?
Jääpurjetajate seas on nali, et üks õige jääpurjetaja veedab rohkem aega töökojas kui jää peal. Jääpurjetamises on üliolulised uisud, mis käivad purjeka alla. Tiitlivõistlusele minnes on tavaliselt ühel jääpurjetajal kaasas 7-10 komplekti uiske (ühes komplektis kolm uisku), ühe komplekti ettevalmistamine võib võtta kuni kaks tundi ning halvemal juhul peab seda kordama iga võistluse järel. Seega, kui tahad olla jää peal kiire, pead olema osav ka oma varustuse ettevalmistamisel.
Kas jääpurjetamisega tegelemine on sinu elu muutnud?
Jääpurjetamisega tegelemine on kindlasti minu elu muutnud. Esiteks ma ei suuda enam ära oodata, millal talv hakkab, et saaks jälle tegeleda oma armastatud spordialaga, mis eestlaste seas ei ole just kõige populaarsem. Jääpurjetamine on aidanud seada enda jaoks selged eesmärgid ning võin hetkel kindlalt väita, et tahan jääpurjetamise ja spordiga tegeleda nii kaua kui ma suudan.
Kui palju oled saanud tänu jääpurjetamisele reisida ja mis on sellega seoses kõige eredamad mälestused?
Tänu jääpurjetamisele olen saanud väga palju reisida. Tõsi, tihti on need reisid samadesse sihtkohtadesse – Soome, Rootsi, Poola.
2016. aastal käisin Ungaris Balatoni järve peal võistlemas, mis oli väge lahe kogemus. Balatoni järve jää oli heleroheline, sellist võistluspaika ei olnud varem näinud ja selle tõttu jääb see pikaks ajaks meelde.
Reis USA-sse oli tänavu, kui osalesin täiskasvanute maailmameistrivõistlustel. Kuna reisisin üksi, ilma treenerita, siis pani mind imestama jääpurjetamise kogukonna lahkus. Ma polnud kunagi varem USA-s käinud ega näinud osasid jääpurjetajaid, kes seal mind vastu võtsid, kuid kõik olid väga külalislahked ja tegid minu olemise nii koduseks kui võimalik.
Kui raske või lihtne on jääpurjetamisega tegeleda finantsilises mõttes? Kas sul on ka toetajaid või peab paljuga pigem ise hakkama saama?
Jääpurjetamisega alustades ei olnud kulud suured, kuna Ice-Optimistiga purjetades ei ole varustus kallis ning võistlusi on vähem. Samuti toetas mind siis ning toetab ka praegu Pärnu Jahtklubi, kuid mida kõrgemal tasemel võistelda soovid, seda suuremaks läheb paratamatult eelarve. Tänu headele tulemustele olen leidnud endale häid toetajaid, kes on mind iga-aastaselt toetanud ja aidanud eesmärkidele lähemale – JuMetal, Pärnu linn, Pärnu Jahtklubi, Toivo Aadremaa, Jörg Boehn ja Mihkel Kosk. Siiski on igal aastal eelarve kokkusaamine üpris raske, tuleb loobuda osadest laagritest ning tuleb kasutada palju ka enda vahendeid.
Mis sind kõige enam motiveerib selle alaga maailma tipptasemel tegelema?
Kuna jääpurjetamine on üks Eestile enim medaleid toonud spordiala, siis ma tahaks sellesse ka enda panuse anda. Samuti motiveerivad eestlaste kõrged tulemused ning soov need üle sõita ja jõuda lõpuks täiskasvanute seas maailmameistriks. Eks iga sportlase suurimaks motivatsiooniks on astuda pjedestaali kõrgeimale astmele.
Milliste riikide sportlased on eestlastele jääpurjetamises kõige suuremad konkurendid?
Kindlasti Poola ja USA jääpurjetajad, kes on jääpurjetamismaailma väga kaua valitsenud. Samuti on Poola koondis riigi poolt rahastatud, mis aitab nende headele tulemustele kõvasti kaasa.
Kus ja millest alustama peaks, kui kellelgi on soov jääpurjetamist proovida? Kas selle alaga saab üldse tegeleda ka n-ö harrastajana?
Kui keegi soovib jääpurjetamist proovida, siis tuleks ühendust võtta mõne jääpurjetajaga või jahtklubiga (Pärnu Jahtklubi, Saaremaa Merispordi Selts, Saadjärve Jahtklubi), kes sellega tegelevad ja nemad oskavad anda edasist infot.
Kindlasti saab sellega tegeleda harrastajana. Jääpurjetamisega tegelevaid harrastajaid, kes tegelevad sellega puhtast fanatismist ja käivad nädalavahetusti järvede peal purjetamas, leidub üle-maailma,. Kindlasti ei tasuks seda aga teha kontrollimata järvedel ning üksi, sest see võib olla ohtlik!
Millisele inimtüübile ja miks võiks jääpurjetamine harrastusena põnev olla?
Jääpurjetamine võiks harrastusena sobida seiklust ja adrenaliini otsivale inimesel. Jääpurjetamisega saab tegeleda igas vanuses – isegi maailmameistrivõistluselt võttis sellel aastal osa 70-aastane sportlane.
Millised on jääpurjetamiseks kõige sobivamad ilmaolud?
4-9 m/s tuulekiirus, -3, -4 kraadi ja peegelsile jää ilma lumeta.
Kas sul on oma lemmikilm või eelistatud tingimused, millega sõit kõige paremini välja tuleb?
Parimad võistlused ja sõidud olen teinud vastupidiselt kõige sobivamatele ilmaoludele just nõrga tuulega, alla 4 m/s, ja mõne sentimeetrise lumekattega jääl. Kuid lemmikilmaks ja -tingimusteks on kindlasti tuul kiirusega 5-7 m/s ning peegelsile jää, kui on võimalik sõita võimalikult kiiresti.
Mis spordiga ja mis tasemel tegeled siis, kui jääpurjetamise hooaega parasjagu ei ole?
Kas suvel purjetan, jooksen, ujun, sõidan jalgratast ja käin jõusaalis.
Millega sa lisaks sportimisele veel tegeled?
Õpin TalTechis tootearenduse ja robootika erialal ning olen aktiivne jalgpallikohtunik.
Mis sulle jääpurjetamise juures kõige enam meeldib ning mis on selle ala juures kõige raskem?
