Loodus kutsub matkama

Matkamine

Külmemate ilmade saabumine ei tähenda sugugi, et tuleb ainult tubaste tegevuste juurde pöörduda. Näiteks matkahooaeg kestab terve aasta ja looduses leidub alati, mida vaadata. Kui pole seni matkaradadel käinud, sobib ka sügis alustamiseks suurepäraselt.

Kahekümneaastase matkakogemusega matkajuhi Eveli Habakuke sõnul üllatab esimest korda matkajaid sageli, et matkamine pole füüsiliselt sugugi nii raske tegevus kui arvatakse. Seega soovitab ta julgelt koti pakkida ja kaunist Eestimaa loodust uudistama minna, tuleb vaid marsruut paika panna ja otsustada, kas minna lühemale või pikemale retkele.

Ettevõttes 7 Versta matku korraldava Habakuke sõnul sõltub matkamise marsruudi valik sellest, kas ja kui hea on kaardilugemisoskus. „Kaardilugemisoskus algab aga selle tekitamise oskusest,” märgib Habakuk. Nimelt kaugeltki mitte kõikide piirkondade kohta pole sobivat suuremõõtmelist kaarti võtta. „Ehkki olemas on Regio atlased, pole sageli kaarte väiksemate piirkondade kohta, mis tähendab, et see tuleks sel juhul Maa-ameti andmebaasist üles leida ja välja printida,” räägib ta. Selles, kas kaardi looduses lugemise oskus on olemas või mitte, saab soovi korral veenduda näiteks mõnel orienteerumispäevakul.

Eveli Habakuk
Eveli Habakuk

Puutumatuid kohti leidub

Matkata võib nii Eestis kui piiri taga, kuid Habakuke meelest võiks enne välismaal matkamist proovida seda kodumaal teha. „Eestis toimuvad matkad on kõik algajatele sobilikud ja miski ei õpeta paremini kui praktika. Matkal käies õpid kiiresti, saades teadmisi nii enda kui ka teiste kogemusest. Näiteks milline varustus on hea ja milline mitte,” ütleb Habakuk.

Tema enda jaoks on matkamiseks kõige paremad kohad sellised, kus saab mitu päeva liikuda, ilma et puutuks kokku inimasustusega, ja Eestis nendest juba puudu ei tule. „Näiteks Kõrvemaa, Kesk-Eestis Vargamäe alad ja rabamassiivid,” loetleb ta.

Kardetakse vähest suutlikkust

Habakuk tunnistab, et nende jaoks, kes on tema matkadel esimest korda, on suurimaks üllatuseks see, kui lihtsalt toime tullakse. „Üldjuhul arvatakse, et ei saada hakkama, ka heas füüsilises vormis inimesed pelgavad seda. Füüsilise koormuse hirm võib tulla osaliselt ka sellest, et matkates tuleb liikuda, seljakott seljas. Kuid matkal avastatakse positiivse üllatusena, et matkamine on kõigile jõukohane ja mõnus ajaviide – matk ei tähenda, et kogu aeg on suur tempo ja keel vesti peal,” kinnitab matkajuht.

Kui palju maad matkal ühel päeval läbitakse, sõltub tema sõnul maastikust, kus matkatakse. „Kui liikuda kõval pinnasel, mitte rabas ega lumes, on algajale sobiv distants 10−15 kilomeetrit päevas, kogenum matkaja võib liikuda ligi 20 kilomeetrit päevas,” räägib Habakuk. Rabas ja talvisel ajal on liikumiskiirus reeglina poole väiksem – juba 10 kilomeetrit rabas on korralik koormus. Ka lumes liikumine on tavalisest raskem.

Suusamatkalt üle Jussi nõmme Võhma rappa.
Suusamatkalt üle Jussi nõmme Võhma rappa.

Loodus üllatab alati

Habakuke sõnul pakub matkamine võimalust lihtsamaks eluks, eriti, kui osaleda korraldatud matkal. „See on võimalus olmeprobleemidest välja lülituda – sa saad igapäevaelust ja probleemidest eemale.”

Loodus pakub tema sõnul alati ka midagi uut, selleks võib olla näiteks mõni ilmastikunähtus, millega kunagi varem pole kokku puututud. Talle endale on erilisena meelde jäänud näiteks juusjää, mis tekib puukoore alla ja on imepeenikestest juuspeentest jääosakestest tekkiv moodustis. Või siis talvel jõle hulpivad jäätaldrikud. Habakuke sõnul valib tema matkajana enamasti marsruudi nii, et tegu oleks käimata teega ja et avastamist jaguks. „Eesti on küll väike, aga loodust samas palju ja kõike näha pole veel jõudnud,” tunnistab paljurännanud matkajuht ja kinnitab, et loodus näitab alati midagi uut, ole ainult valmis.

Vaade Rummu järvele, mille ääres süstad on matkajaid ootamas.
Vaade Rummu järvele, mille ääres süstad on matkajaid ootamas.

Sooje riideid pigem rohkem

Kui minnakse ööbimisega matkale, tasub kotti panna võimalikult vähe ja kõige vajalikumaid asju. Kaasas peaks olema korralik magamisvarustus – soe magamiskott ja külma eemale tõrjuv magamisalus. „See on see, mis matka meeldivaks teeb – kas öösel saab magada või ei,” teab ka Habakuk. Isegi kui ollakse enne külmetutud või märjaks saadud, on vaja hiljem sooja saada. Seetõttu on oluline kaasa võtta ka üks paar alusriideid, et saaks need pärast matkapäeva ära vahetada. „Kuivad riided selga ja siis lõkke äärde sooja,” kirjeldab Habakuk.

Kui minnakse organiseeritud retkele, saab juhised selleks, mida kaasa võtta, korraldajatelt. Kui aga otsustatakse omapäi seiklema minna ja kogemust napib, tasuks enne kogemustega matkajatelt või internetist maad uurida, mida kaasa pakkida. Häid nõuandeid leiab RMK veebilehelt. Näiteks soovitatakse talvel loodusesse minnes võtta kaasa natuke rohkem sooje riideid, kui algul tundub vaja minevat. Seda eriti juhul, kui seni pole väga sageli looduses liikumas käidud. See, mis linnas tundub piisavana, võib looduses osutuda liiga väheseks. Kui võtta kaasa paar kampsunit ja ühed soojad sokid rohkem, saab hakkama ka juhul, kui väljas peaks ootamatult külmaks minema.

Matkatoit võib olla eriline, siin on lastelaagri küpsebanaanid metsa moodi.
Matkatoit võib olla eriline, siin on lastelaagri küpsebanaanid metsa moodi.

Tuul on külmast ohtlikum

Võimalusel võiks kaasa pakkida ka tuult pidava jope, sest kõige ohtlikum pole mitte madal õhutemperatuur, vaid just külm tuul, mis läbi riiete puhub. Samuti tasub kaasa võtta veidi rohkem toitu, kui tundub vaja minevat. Kuna külmas kulutab inimene rohkem energiat, vajab ta ka toitu rohkem.

Hea oleks termosega soe jook kaasa võtta, eriti külmal ajal. Matkajal võiks kotis olla ka gaasiballoon ja priimus, need pole väga rasked. „Ehkki metsast saab hagu ja tulematerjali, nii et süüa saab ka lõkkel teha, võtab see kauem aega. Mis tähendab, eriti kui tegu suurema grupiga, et laagrisse jäämisel tuleb tühja kõhtu kauem kannata,” ütleb ka Habakuk ja lisab, et söögipoolisest sobib kõik, mis meeldib ja koduski süüakse. Jälgida tasub aga, et toit võiks pigem kiiresti valmida.

Telklaager Pariisi laululaval lihavõttematkal.
Telklaager Pariisi laululaval lihavõttematkal.

Mõtle koti sisu läbi

Kindlasti peab kaasas olema vähemalt üks korralik tasku- või pealamp koos varupatareidega, kuna külmaga tühjenevad patareid kiiremini. Varupatareid tuleb hoida võimalikult ihu lähedal, näiteks särgi rinnataskus, sest seal on kõige soojem. Nii võib kindel olla, et kui neid peaks vaja minema, siis need ka tõepoolest toimivad.

Samuti peab olemas olema laetud akuga mobiiltelefon. Kuna ka telefoni aku kipub külmaga kiiremini tühjenema, on hea mõte seltskonnas kokku leppida, et ühe inimese telefon jääb varutelefoniks, mida ta hoiab laetuna, kuid välja lülitatuna soojas (ihu lähedal). Nii on kindel, et kui juhtub midagi ettearvamatut, on olemas töötav telefon, millega saab abi kutsuda.

Võta kaasa ka tulehakatusmaterjali, näiteks kuivi ajalehti. Lõket aitavad süüdata ka süütetabletid, mida saab soetada majapidamistarvete kauplustest. Võimaluse korral pista kotti väike kirves ja tikke rohkem kui üks toos, jaota need inimeste kätte ja hoia veekindlalt. Niiviisi ei saa juhtuda, et kõik tikud ära kaovad või märjaks saavad.

Loomulikult tuleb võtta kaasa ka korralik kaart, et õnnelikult metsa ja metsast tagasi koju jõuda. Kui eeltöö tehtud ja kott vajalikuga pakitud, on vaja vaid teele asuda. Olgu matk päevane või nädalane, kindel on see, et looduses liikumine pakub avastamislusti ja võimalust elust rõõmu tunda igal aastaajal.

Tekst: Urve Vilk

Fotod: Shutterstock.com / erakogu

Lisa esimene kommentaar

Kommenteeri

Your email address will not be published.


*