Närvekõditav elamus laulukaares kiikudes

Liisi laulukaares

Kõrgusekartus on saatnud mind kogu elu ning ainuüksi mõte Tallinna lauluväljaku laulukaarelt alla hüppamisest ja selle all kiikumisest pani südame ja jalad värisema.

Teisalt aga tahan olla julge naisterahvas, kes vaatab oma hirmudele otsa ja ületab neid, seepärast võtsingi väljakutse vastu! Jätsin endale terve nädala selle mõttega harjumiseks. Enne kiikumist visualiseerisin 28 meetri kõrguselt laulukaarelt alla hüppamist mitu korda ja lõpuks ei tundunudki kõik see enam nii hirmus.

Liisi laulukaares

Võimalus ennast ületada

Lauluväljakule jõudes võttis mind vastu rõõmsameelne noormees, kes tutvustas lähemalt, mis, kus ja kuidas hakkab olema, aitas mind seejärel rakmetesse ja reguleeris ka kiivri parajaks. Tänaseks on säärase hullumeelsusega hakkama saanud ligi 3700 inimest, kellest noorim on olnud 7-aastane ja vanim 65. Kiikumine laulukaares sobib igaühele, kes januneb adrenaliini järele või tahab ennast ja oma hirme proovile panna (nagu mina). Kusjuures hüppamata on jätnud vaid iga 35. inimene.

 Kas ma ikka teen seda?

Teadmata, mis järgmise viie minuti jooksul täpselt juhtub, sammusin julgelt laululava treppidest üles luugini, kust pääsesin ehitise katusele. Instruktor Kasparini viis kitsas trepp mööda laulukaare äärt, mis oli õnneks piiratud käsipuudega.

Mu külge kinnitati kaks köit, mõlemad peab vastu 2,5-tonnisele raskusele. Samal ajal rääkis Kaspar väga rahulikult, julgustavalt ja kindlalt, et karta ei ole vaja midagi. Kõik edasine juhtus väga kiiresti ja mõtet, kas ma ikka teen seda, ei olnud aega mõelda. Otsustaval hetkel oli minu ainuke mure see, kuidas ma samal ajal hüppan, lasen käsipuust lahti ja haaran köiest, kui mul on ühes käes endlikepp. Järgmisel silmapilgul ma lihtsalt hüppasin ja kindel pind kadus jalge alt …

Liisi laulukaares

Appi, kui äge!

Esimesed viis sekundit vabalangemist olid kindlasti ühed hirmsamad minu elus, ent hirmukarjatus muutus üsna pea emotsionaalseks hõikeks: „Appi, kui äge!” Kas seda vägevat tunnet pakkus kiikumine ise või mõte eneseületusest, et ma saingi päriselt hakkama, ma ei tea. Ilmselt mõlemad! Tallinna lauluväljakult lahkudes saatsid mind igatahes kõrvuni naeratav suu, hea tuju ja palju emotsioone, mida teistega jagada.

Proovige järele!

Lisaks laulukaares kiikumisele pakub Alpinist OÜ köiellaskumist Türisalu pangalt, Liisil on plaanis minna ka seda proovima. Kuidas tal läks, saate lugeda juba järgmisel edaspidi. Seniks aga printige siit välja voucher ja proovige ise ka järele!

Tekst: Liisi Rist

Fotod: erakogu