ajakirja Toetavad

Terav ja täpne laskur Peeter Olesk

Treener Ranno Krusta ja õpilane Peeter Olesk
Treener Ranno Krusta ja õpilane Peeter Olesk

Tänavu suvel Bakuus peetud laskmise EM-il olümpiakiirlaskmises Eestile hõbemedali toonud Põlvamaa noormees Peeter Olesk peab spordiala kõige suuremaks väljakutseks võitlust iseendaga. 

“Laskesport on vaimne ja tugevat enesedistsipliini nõudev ala”, leiab Olesk. „Füüsilise poole pealt annavad kindlasti pikad käed eelise, saad märgile lähemale, aga üldjuhul võiks olla normaalses füüsilises vormis. Mina käin vahelduva eduga jõusaalis ja ujumas, tähtis on tugev selg ja õla-vööde,” avaldab üle poole oma elust laskmisega tegelenud 24-aastane noormees.

Bakuu esikolmik
Bakuu esikolmik

Adrenaliin teeb täpseks

Laskmise puhul sobivad Peeter Oleskile kiiremad alad. „Nii on lihtsalt välja kujunenud ja seal pole kaua aega mõelda. Häda on vaid selles, et närvid võivad alt vedada. Aeglaste harjutuste puhul saad lasu katkestada ja end uuesti n-ö lainele häälestada. Kiirel harjutusel seda luksust ja eksimisruumi pole. Adrenaliinitase kerkib üles ja pinge on peal, kuid see teeb mõistuse teravaks ja käe täpsemaks, vastasel juhul võid lohakaks muutuda,” tõdeb laskur.

Peeter OleskEesmärgid viivad sihile

Eesti laskuri olümpiadebüüt Rio de Janeiros lõppes atleedi jaoks pettumusega. Olümpiakiirlaskmises õnnestus tal kahe laskmise peale kokku koguda 553 silma, mis tõi talle eelviimase ehk 25. koha. „Eks see kogemus tuli kasuks ja vigadest õpitakse. Nagu näha, siis olen sellest üle saanud ning tänavu läheb juba oluliselt paremini,” viitab ta õnnestumisele EM-il.

Saavutusi on Peeter Oleskil noore ea kohta ette näidata juba üksjagu. 13-kordne Eesti meister laskmises tuli 2013. aastal Euroopa juunioride meistriks. 2015. aastal saavutas ta EM-il standardpüstoli harjutuses neljanda koha ja samal aastal tunnistati ta parimaks Eesti meeslaskuriks. Oleskile kuulub ka Eesti rekord olümpiakiirlasmise harjutuses 579 silmaga. „Tänavu Müncheni MK-etapil lasin tegelikult 583 silma, kuid see on momendil veel juhatuse poolt kinnitamata. Sisuliselt on tegu siiski uue rekordiga.”

Päev korraga

Unistus sellest kõige säravamast medalist püsib. „Olümpia on vaieldamatult ikkagi kõige suurema kaliibriga võistlus, mis laskmises on. Seal hea tulemuse näitamine on üks eesmärk, mille pean ära tegema,” tunnistab Olesk, kes enda sõnul on pigem realist kui suuremat sorti unistaja.

Võtan elu päev korraga ning üritan hakkama saada sellega, mis hetkel toimub. Momendil midagi suurt käsil pole, kooliga on kehvasti. Jõudsin Tehnigakõrkkoolis elektriinseneri õpingutega kolmandale kursusele, kuid kuna see ei läinud mu sportimise plaanidega väga kokku, siis jäi pooleli. Süüdistada saan selles vaid iseennast, kuid paraku ei ole võimalik mitut asja väga hästi teha, kuskilt tuleb järele anda. Proovin järgmisel aastal TTÜ-sse elektri- või it-valdkonna peale sisse saada, ehk sujub seal paremini,” on sportlane lootusrikas.

Noortele eeskujuks 

Eesti Kaitseväes laskeinstruktorina leiba teeniv Olesk valutab südant ka järelkasvu pärast. „Paljudel laskurklubidel on keerulisi probleeme – moona pole, seni kasutusel olnud relvad hakkavad oma aega ära elama ning uusi pole kuskilt võtta, lasketiire suletakse. Loodan, et asjad paranevad, annan oma osa, et ala rohkem n-ö pildis hoida,” räägib ta.

„Vanasti tuli vähemalt kasuks see, et tiirud olid koolides olemas. Lapsed astusid n-ö poolkogemata uksest sisse. Täna on Tallinnas lähim koht Männiku lasketiir, kuhu on juba eos väga keeruline lihtsalt niisama sattuda. Lisaks on lastel väga palju muid asju, mille vahel valida.”

Peeter Olesk

Alustas Põlva Spordihoone lasketiirust 

Olesk jõudis laskespordi juurde venna eeskujul 2004. aastal. Esimeseks treeningkohaks Põlva Spordihoone lasketiir ja treeneriteks Maire Nõmm ning toeks kohaliku laskurklubi vedaja Anne Vasarik. „Laskurid on üks tore suur perekond, juhendamist olen saanud väga paljude poolt ja üritanud siis enda jaoks need õiged ja töötavad tükid leida. Maire käe all sai laotud tugev vundament. Kui tema eemal viibis, siis treenis meid Anne, kes oma sporditaustaga oli treenerina väga aktiivne. Talle meeldis harjutusi välja mõelda, mida me alati väga suure rõõmuga teha ei tahtnud. Kui järele mõelda, siis tegelikult tulid need kasuks.”

Ka elutarkus loeb

2009. aastal kolis Peeter Olesk pealinna, astus sisse Audentesesse ning alustas koostööd Ranno Krustaga, kellega said seatud juba ka tõsisemad sihtmärgid. „Rannol on hea süda, treenerina näeb ta asju, mida mina laskurina ei näe. Elutarkust on ta mulle samuti kõvasti jaganud, see on vist laskmise õpetusest vahel olulisemgi. Usun, et seda hindavad kõik, kes tema käe all Audenteses õppinud. Ranno suunas meid heale teele, suutis alati selgeks teha, milleks miski asi oluline on ja õpetas haridust väärtustama. Me oleme nii kaua koostööd teinud, et võiksin teda teiseks isaks nimetada,” ütleb sportlane.

Koostöö treeneriga kestab siiani, kuid noormehe käekäigu eest hoolitseb nüüd ka Eesti Kaitsevägi ja teeb seda hästi. „Mul on vedanud, pole suurt mitte millegi pärast muretsema pidanud. Kuni selleni välja, et mulle on tagatud parimad harjutamisvõimalused ning ei pea oma pead vaevama näiteks ka võistlustega kaasneva bürokraatia pärast. Pärast EM-i medaleid pole väga ka rahalisi takistusi ning saame endale lubada ikka päris kaugele sõitmist,” on sportlane rahul.

 Spordielu pakub ka seiklusi

Reisidel juhtub vahel ka omajagu sekeldusi. „Vahel ei jõua relv või moon kohale. Koreas näiteks lahkus püssikoondis veidi varem ja korraldajad toimetasid eksikombel minu relva ka juba lennujaama. Kuna harjutus oli laskmata, tuli see tagasi tuua. Kui tuli kätte minu kord ära sõita, siis unustati püstol tiiru. Õnneks lend hilines ning lõpuks kõik laabus. On ka selline kogemus olemas, et relva transporditi miskipärast mingis vanas püssikohvris, mis loopimise käigus avanes. Püss vedeles terve reis lennuki põranda all pagasi vahel. Üldiselt selliseid asju ei juhtu, sest relva ja moona hoitakse eraldi ning mõlemad on kohvrites, mida tuleks avamiseks tõsisemalt muukida,” kinnitab Olesk.

Peeter Olesk

Eluaegne spordiala

Kui kõik sujub, püsivust jätkub ning tervis on korras, võib tipptasemel laskmisega tegelda väga kõrge eani. „Ragnar Skanȧker on Rootsi vanahärra, kes veel ka 82-aastaselt väga hästi märgile pihta saab ja kõrgetele kohtadele pretendeerib. Sportlase tulemused vabapüstoli harjutuses on minu parimatest saavutustest peajagu üle. Lätlane Afanasijs Kusmins on osalenud kokku üheksal olümpial. Pole palju teisi alasid, kus nii teha saaks. Mul on, mille järgi sihte seada,” loodab Olesk oma meelisalale pikaks ajaks truuks jääda.

Tekst: Marta Vasarik

Fotod: Risto Aarrekivi

 

Lisa esimene kommentaar

Kommenteeri

Your email address will not be published.


*