Tõnu Pääsuke: seni, kuni on häid noori, panen ikka edasi!

Tõnu Pääsuke

Laskesuusatamise treener ja spordiala arendaja Tõnu Pääsuke pälvis tänavu riikliku spordi elutöö preemia. Ajakirjale Sport rääkis ta pisut lähemalt noortespordist ja laskesuusatamisest.

Teenekas noortetreener Tõnu Pääsuke (68) on üles kasvatanud mitu põlvkonda laskesuusatajaid ja andnud hindamatu panuse ala arengusse tervikuna. Ta on olnud koondise peatreener ja juhib alates 2008. aastast vägesid Eesti noorte- ja juunioride koondises. Just Pääsukese juurest on tulnud sellised edukad sportlased nagu seitsmekordne maailmameister Kaija Parve, Eesti viimase aja edukaim naislaskesuusataja Eveli Saue, talispordi päikesekiireks ristitud Rene Zahkna, noor ja andekas Tuuli Tomingas ning paljud teised.

Tõnu, oled üles kasvatanud päris mitu põlvkonda laskesuusatajaid ja ala juures kaua olnud. Mis sind siin hoiab?

Kui ikka on head õpilased ja on hea grupp, siis tahadki teha. Võib öelda, et õpilased inspireerivad mind treeneritööga jätkama.

Oled sa täheldanud, kas noored sportlased või nende suhtumine sporti on ajas ka kuidagi muutunud?

Kindlasti on muutnud. Elu meie ümber muutub ja see muudab inimesi ka. Varasemalt näiteks oli oluliselt vähem võimalusi tegeleda nii paljude erinevate asjadega, praegu on ampluaa nii suur, et see mõjutab tahes-tahtmata sporditegemist. Ma seda kindlasti ei ütle, et suhtumine oleks halvemaks muutunud, pigem ikka paremaks. Kogu aeg tahetakse paremaks saada, lihtsalt ühe spordiala juures püsimine on muutunud keerulisemaks just valikuvõimaluste tõttu.

Tõnu Pääsuke

Mida sa selle all mõtled, et valikuvõimaluste tõttu on suhtumine teine?

Näiteks väiksemates kohtades ei ole nii palju võimalusi erinevate asjadega tegeleda, siis tegeledki spordiga ja just selle ühe spordialaga, millega võimalik. Seetõttu tulebki meil väga palju häid laskesuusatajaid just väiksematest kohtadest nagu näiteks Vastseliina ja Võru.

Noortel pole maakohtades midagi teha ja siis viitsivad rohkem sporti teha?

Suuremates kohtades on nii palju valikuvõimalusi, samas andekaid noori on vähe, nii nad jagunevadki kõik laiali ja igale alale lapsi ei jätku. Teine tegur on kindlasti see, et meie spordiala toimub ju õues. Tänasel päeval on kohutavalt palju spordisaale ja võimalusi tegeleda tubastes tingimustes spordiga, eriti mõjutab see külma ja pimedat aega, mis laskesuusatamises ongi ju tippaeg. Kes ikka tahab seal kehvas suusailmas kogu aeg õues olla (naerab)?

Mida sinu kogenud silmad selle kohta ütlevad, kas igaühest on võimalik tippsportlast teha?

Kindlasti mitte. Ei ole päris nii, et hea treener suudab igaühest eduka sportlase kasvatada. Selle jaoks on ikkagi vaja teatud eeldusi.

Milliseid?

Tal peavad olema füüsiliselt head eeldused ja sellele lisaks peab olema palju tahtmist ja usku oma tegemistesse. Tagasilöögid on ka tugevatel ja ei saa ju kohe püssi nurka visata, kui kõik ei lähe nii hästi, kui tahaks. Ütleme nii, et tippsportlane on see, kelle närvisüsteem kõrgele konkurentsile vastu peab ja seda igal alal. Alati ei piisa sellest, kui inimene on lihtsalt andekas, sest tead, andekatele tuleb kõik nii lihtsalt kätte, et kui on aeg tõsisemaks tööks, siis nad lihtsalt ei viitsi, sest terve elu on kõik kergesti tulnud.

Et siis pigem olgu töökas kui andekas?

Töökad jõuavad kaugemale, see on selge. Muidugi peab andekust ka olema, aga ilma töökuseta kohe kindlasti ei saa. Töömehest pean ma väga lugu.

Aga Tõnu, räägi, kas laskesuusatamine ise on ka ajas muutunud?

Ala on huvitavamaks läinud. Kui alguses oli ainult 20 km distants, millele lisandus teade, siis järgmiste võistluste lisandumine tuli ikka tüki aja pärast. Nüüd aga on meil sprindid, tagaajamised, mass-stardist sõidud, millele lisaks erinevad teatevõistlused. See on ikka emotsiooni juurde toonud kõvasti. Ala on kohe palju põnevam ja mängulisem nii sportlastele endile kui ka kaasaelajatele.

Pääsuke on oma pika karjääri jooksul näinud ja kogenud nii mõndagi. Nii tuleb tal näiteks meelde lugu, kui Liidu meistrivõistlustel tuli rinda pista Vene sabotaažiga.

„Oli kõrge tasemega võistlus, kus tuli välja panna naiste teade, aga meil tugevat kindla peale mineku naiskonda polnud võtta. Siis otsustasimegi, et esimesse vahetusse paneme kõige tugevama, kelleks oli Kaija Parve (praegu Helinurm – toim.), ja mõtlesime, et vaatame, mis edasi saab. Viimast vahetust sõitis minu tütar Kairi, kes sel ajal oli ikka väga noor. Välja tuli siis nii, et läksime kohe algusest juhtima ja vahe muudkui kasvas. Viimase vahetuse ajal olime endiselt liidrikohal, aga Vene võistkonnale see ei meeldinud, et eestlased ära võidavad. Nii siis juhtus, et üks venelane astus rajale, seljas suur karvane kasukas, ning püüdis selle pisikese Kairi sõna otseses mõttes kasukasse kinni ja hoidis teda kinni, kuni kogu rong meist möödus,” rääkis Pääsuke lugu, mida esialgu kohe uskudagi ei taha.

„Tõsijutt!” kinnitab Pääsuke kahtluse peale, kas ikka päriselt sai selline lugu juhtuda. Tuleb uskuda.

Hea teada!

Noori laskesuusatajaid üle kogu maailma näeb sel talvel võistlemas Otepääl, kus toimuvad laskesuusatamise noorte ja juunioride maailmameistrivõitlused. Korraldajad ootavad osalema enam kui 400 noort 40 riigist. Võistlused toimuvad 26. veebruarist 4. märtsini ja on pealtvaatajatele tasuta.

Lisainfo: otepaa.biathlon.ee

Tekst: Greete Kempel

Fotod: erakogu

Lisa esimene kommentaar

Kommenteeri

Your email address will not be published.


*