Triatlonipisik võib vabalt kanduda edasi isalt lastele. Just nii juhtus Türnide peres.
Triatloni harrastava Toomas Türni mõlemad lapsed, kes tegelevad ujumisega, jõudsid isa eeskujul ka triatlonini. Toomas treenib triatlonideks ja osaleb sageli Igamehetriatloni etappidel ning tänaseks 11-aastane Annabel ja 9-aastane Alexander olid mõlemadtihti raja ääres kaasas. „Kui poodiumile tõusin, oli vaja see järele teha. ja nii ta läks,” ütleb Toomas.
Tahe olla parem
Toomas rõhutab, et laste puhul pole oluline siiski mitte tulemus, vaid osavõtt. „Lastel peavad olema mõistlikud distantsid, et nad ei väsiks liialt ära ja ei tekiks ebameeldivat tunnet,” kinnitab ta, et laps peab saama hea emotsiooni. „Mõlemad lapsed tahavad igal järgneval korral paremini esineda ja analüüsivad omavahel, mis läks kehvasti ja kus aega võita,” kiidab Toomas ja lisab, et on hea, kui lapsel jääma kripeldama tunne, et järgmine kord tahaks veelgi paremini.
Samas on Toomas näinud, kuidas emad-isad sunnivad last raja ääres enam pingutama. „See pole mõttekas, ei tohiks unustada, et tegu on siiski lastega, ning mõistusega peavad asja võtma just vanemad,” räägib ta ja usub, et lapse saavutamissoov on suurem, kui emotsioon säilib hea.
Raja ääres palju ergutajaid
Kui lapsed ei taha halva enesetunde tõttu või muul põhjusel starti minna, siis Toomas neid vastu tahtmist osalema ei sunni. „Vahel juhtub nii, et see, kes oli hommikul kõige tusasem ja polnud rajale minekus üldse kindel, on kohale jõudes esimene, kes riided vahetatud saab,” toob Toomas näite, et positiivne võistlusõhkkond haarab lapsed endasse. Kuna karikasarjades on mitmel aastal osaletud, on ka kaasvõistlejad juba kõikidele tuttavad.
Toomase sõnul on eri gruppide stardid õnneks eri aegadel ehk tal on võimalus lisaks enda osalemisele ka lapsi rajal toetada. Ka teine vanem võiks tema hinnangul raja ääres kaasas olla, nii on võimalik paikneda raja eri osades.
„Muidugi veelgi parem on, kui lisaks emale-isale oleks raja ääres lapsele toeks rohkem pereliikmeid,” arvab ta. Kuna Toomase vend hakkas samuti triatloniga tegelema, siis on nende perel ergutajate hulk raja ääres nüüdseks suurem kui varem.
Lapsed vajavad abi
Selleks, et lastel rajal kõik kenasti sujuks, tasub eeltööd teha juba varasemalt. „Kõik hakkab pihta kodus,” nendib Toomas. Ta soovitab lapsega enne raja kaardi üle vaadata ja olulised punktid ka kohapeal läbi käia. „Võiks minna natukene varem kohale ja vahetusala üle vaadata,” räägib ta. Laps on segaduses, kui ta ei tea, mida ja millal teha – millal panna pähe kiiver ja millal istuda rattale. Vahetusalasse lapsevanemaid ei lubata, reeglid aga on täpsed. Näiteks peab number olema rattal taga, joostes aga ees. „Laps tunneb end rajal väga ebamugavalt, kui midagi on valesti – näiteks tal on tossupaelad lahti ja ta ei saa jooksma minna,” hoiatab Toomas, et laps võib sellises olukorras nutma hakata ja endast välja minna. Ning ehkki lapsi reeglina ei diskvalifitseerita, jälgitakse karikaetapil reegeid siiski täpsemalt ja pettumus on suur, kui tulemust kirja ei saa.
Ilma trennita kaugele ei jõua
Triatlon kui spordiala sobib Toomase arvates väga paljudele, ainus eeldus on, et osatakse ujuda. Või veel parem, kui ollakse käinud ujumistrennis.„Rattaga sõita ja joosta, seda ikka suudab,” usub ta. Muidugi tuleb võistlemise nimel ka vaeva näha – vormis tuleb end hoida aasta ringi, näiteks käia talvel suusatamas.
Lisaks ujumistrennile käivad Toomase lapsed triatlonile orienteeritud grupitrennis, kuhu peab neid viima ja hiljem koju tooma. Kui vanemaks saades saavad lapsed ise trennikohta sõita, siis praegu, mil nad on vanuses 9 ja 11, nad üksi ühest linna otsast teise rattaga trenni sõitma ei pea.
Toomase sõnul oleks hea, kui oleks võimalik laste ja enda trenni ühel ja samal ajal teha, ent paraku see enamasti ei õnnestu – kui laste trenn kestab poolteist tundi, siis mees ise sõidab rattaga kolm tundi, mis teeb võimatuks treeningaegu ühildada.
Toomas tunnistab, et kogu perega spordi tegemine nõuab palju – lisaks ajale teisigi ressursse. „Kuna ujumine avavees ja rattasõit maanteel on sellised asjad, mis on lapse jaoks võõrad, tuleb neid harjutada. Kui laps on harjunud basseinis ujuma ja ruute lugema, võib veekogus orienteerumine hirmutav olla,” tõdeb ta.
Tulge raja äärde!
Toomas soovitab kõigil huvilistel triatlonivõistlusi uudistama tulla, sest seltskond on mõnus ja emotsioon hea. Ka ilm on enamasti mõnus. „Tulla tasub nii neil, kes aktiivselt trenni ei tee, kui ka neil, kes tahaksid triatloni ise proovida,” ütleb ta ja on kindel, et tulla tasub kindlasti kogu perega – mida rohkem lapsed raja ääres kaasas saavad käia, seda rohkem nad ise ka nippe õpivad.
Tekst: Urve Kask
Fotod: erakogu
