Võidab see, kellel on tugevam vaim

Vaimutugevus

On teada-tuntud tõde, et spordis mängivad lisaks loomulikule talendile rolli töövõime ja tahtejõud. Sama kehtib kõigi harrastajate kohta, kes endale seatud eesmärkide suunas liiguvad ja pingutavad. Uurisime, kuidas vaimu treenida ja rasketest hetkedest võitjana väljuda.

Inimesed paneb nii töö- kui ka eraelus liikuma motivatsioon. Motivaatorid on väga erinevad ja isiklikud. Sportimisel võib harrastajale olla porgandiks hea tervis, eneseteostus, soov kuuluda sarnaste huvidega inimeste seltskonda või hoopis välimus. Spordipsühholoog Kristel Kiensi sõnul on lihtsam pingutada, kui tegevusel on sinu jaoks sügavama tähendusega eesmärk. Mida rohkem on eesmärgi poole pürgimine sinu enda kontrolli all, seda parem. „Esimesena mõtle välja, mida sa enda käitumises muuta soovid. Pigem sea eesmärke, millega saad tegelemata hakata juba järgmisel päeval. Siht peaks olema pikemaajaline, aga keskenduda tuleks igapäevastele muutustele. Liiga kauged eesmärgid, mis nõuavad märkimisväärseid muutusi kohe, võivad tekitada suutmatuse tunde ja soovi tegevus pooleli jätta. Mida rohkem kogeme väikeseid eduelamusi, seda lihtsamaks läheb kaugemate sihtide suunas liikumine.“

Eesmärkide seadmisel soovitab Kristel nõu pidada spetsialistidega, kes ala tunnevad ja aitavad paika panna plaani, mis lähtub sinu taustast. Mida konkreetsem ja täpsem see on, seda lihtsam on plaani järgida. Soovitatav oleks numbriliste eesmärkide asemel keskenduda eelkõige muutustele käitumises ja elustiilis, mis võivad kaasa tuua tulemusega seostuva arengu (näiteks kaalus, distantsis või ajas). Treenides on pingutusest ülepingutuseni vaid väike samm. Seda tuleb eelkõige ette vähese teadlikkuse tõttu. „Ülepingutuseni jõutakse siis, kui oma tegevust ei analüüsita ja nui neljaks seatud eesmärkide suunas püüeldakse. Eesmärkideni liikumisel tuleb aga analüüsida sedagi, kuidas teekond kulgeb. Kui sihid on liiga kõrged ja sa neid ei saavuta, tähendab see, et need olid ebarealistlikud. See ei tähenda, et oled läbi kukkunud, vaid seda, et eesmärgid tuleb ümber teha.“

Vaimutugevus

Õpi ebaõnnestumistest

Kiiresti, kaugele ja kõrgele püüdmine pole spordis edasiviiv jõud. Kui soovitud tulemuste saavutamiseks läheb oodatust rohkem aega, soovitab Kristel tegeleda uudishimuliku eneseanalüüsiga ja küsida rohkem miks-küsimusi. Negatiivsete hinnangute asemel tuleks keskenduda põhjustele ning oma võimeid ja keha tundma õppida. „Meie vaim tahab alati kergemini alla anda kui keha. See, kui tekivad esimesed mõtted, et ma ei viitsi-taha-saa, ei tähenda, et sa tegelikult ei suuda. Objektiivseks märguandeks võib olla suur trennieelne väsimus sellest hoolimata, et eile oli puhkusepäev. Lisaks magamisraskused või valud – nende puhul tuleb plaan üle vaadata.“

Ülepingutamiseni viib sageli teadliku ja kvaliteetse puhkuse puudumine ning harrastaja jaoks ebamõistlik treeningplaan. Tervisesportlasena tippsportlase graafikus ilma taastumiseta treenides kaugele ei jõua. „Harrastusspordi eesmärk on oma keha tervislikult arendada. Tuleks mõelda, miks sa midagi teed ning seostada enda eesmärki ja käitumist lisaks arvudele väärtustega – olla järjepidev, tervislik, sihikindel, distsiplineeritud. See aitab rasketel hetkedel end pingutama motiveerida ja pärast veenduda, et said hakkama.“

Olukordades, kus soovitud tulemus jäi saavutamata, tuleks analüüsida, miks – kas tegid ise midagi valesti või sõltus tulemus teistest asjaoludest. Negatiivsed ei ole ebaõnnestumised ise, vaid pigem see, kuidas me neisse suhtume. „Suhtudes ebaõnnestumisse kui asja, millest õppida, saad seda vaadata kui oma arengu tähtsat osa. Alati tuleks analüüsida, kas kõik läks metsa või oli ka midagi, mida tegid päris hästi. Ehk mingi areng siiski toimus? Ebaõnnestumiste puhul tekib sageli mustvalge mõtlemine, aga tuleks märgata, kas vorm varasemaga võrreldes paranes, kas said juurde rohkem energiat igapäevasteks toimetusteks või lihtsalt tundsid ennast paremini.“

Vaimutugevus

Võta valu kuulda

Alast olenemata koondub tähelepanu rasketel hetkel enda mõtetele ja need on tihtipeale negatiivsed: ei saa, ei jõua, ei taha. „Seda tuleks märgata ja suunata tähelepanu tegevusele. Joostes võid keskenduda näiteks jalgade või käte liikumisele, tempole või tehnikale või kuulata ümbritsevaid helisid. Lisaks looduse nautimisele sobib hästi muusika või podcast’ide kuulamine. Tähelepanu on alati piiratud hulk ja kui see on kinni meie mõtetes, ei märka me midagi muud.Positiivsete mõtete sisendamine toimib lühikest aega, aga tähelepanu võib uuesti raskustele ja ebamugavustele koonduda. Siis ei ole tähelepanu enam oma tegevusel, vaid mõtetel. Samuti võib negatiivsete mõtete asendamine positiivsetega väsitavaks muutuda. Iseenda mõtetega vaidlemine väsitab kõige rohkem.“

Jooksmise puhul on palju stiimuleid, millele tähelepanu suunata ja mis võivad aidata, kui ebamugavustunne või häirivad mõtted kallale kipuvad. Üleväsimuse ja valude korral tuleb aga keha kuulda võtta. „Lihasväsimus ja -valu on pikamaajooksu puhul normaalne nähtus, aga vigastusvaluga mängida ei tasu. Seda tuleb märgata, kuulata ja sellest ekspertidega rääkida. Sageli on just harrastussportlased need, kes füsioterapeuti, spordiarsti ja tervisekontrolli vähe tähtsustavad. Kui aga teed viis korda nädalas intensiivselt trenni, ei ole see lihtsalt niisama liigutamise, vaid päris spordi moodi. Pigem tuleks harrastajana panustada sellele, et spordikogemus oleks meeldiv või aitaks end teadlikult arendada.“

Eneseareng tänu spordile

Spordiga tegelemisel saad vaimseid oskuseid teadlikult treenida ja neid ka teistesse eluvaldkondadesse üle kanda. Näiteks on treenitavad tähelepanu ja teadveloleku oskus ning oskus raskuste ja ebamugavustega toime tulla. Spordipsühholoogia teadmiste ja vaimsete oskuste teadlikuks treenimiseks tasub pöörduda spetsialistide poole, kelle visiidid pole vaid tippsportlastele, vaid kõigile, kes lisaks füüsisele enda vaimseid oskusi arendada soovivad.

Aega ei saa lõpuni kontrollida

Aja peale soorituse tegemisel on see sinu kontrolli all vaid ideaalsetes tingimustes. Tulemust mõjutavad paljud tegurid, sh teised inimesed, tervis ja ilm. Seetõttu ei ole aeg parim näitaja, mida eesmärgiks seada. Pigem võiksid nii trenni kui ka võistluse puhul hinnata enda tegevust ja arengut – kas pingutasid nii nagu soovisid, kas pidasid hästi vastu, kas ületasid mõne raskuse ja võitlesid lõpuni.

Mugavustsoonist välja!

Mugavustsoonist väljatulek ei saa kunagi olla mugav. Kui sa soovid areneda, tuleb harjuda sellega, et treeningud on pigem ebamugavad. Sellega kaasnevad ebamugavad mõtted ja tunded, aga sul on valik: kas suunata tähelepanu neile mõtetele ja trenn lõpetada või keskenduda kasulikule. Oskust füüsilise ebamugavustunde ja ebamugavate mõtete/tunnetega toime tulla on võimalik arendada. Spordis ette tulevate ebamugavustega toimetulekut saad väga edukalt üle kanda ka teistesse tegemistesse, olgu selleks tööelu või iseendaga hakkamasaamine. Isegi USA mereväelased ütlevad, et ebamugavusega tuleb lihtsalt harjuda (get comfortable being uncomfortable).

Tekst: Kadri Kütt

Fotod: Shutterstock.com

Lisa esimene kommentaar

Kommenteeri

Your email address will not be published.


*