Võrkpallikoondised teevad ajalugu!

Meeste koondis Peale võitu Slovakkia üle

Eesti võrkpallurid on teinud ajalugu – nii mehed kui naised mängivad EM-finaalturniiril. Koondiste ja Võrkpalli Liidu tegemistest rääkisime lähemalt alaliidu võistluste direktori ja ühtlasi meestekoondise mänedžeri Robin Ristmäega.

Naiste finaalturniir peetakse 23. augustist 8. septembrini Ungaris, Poolas, Slovakkias ja Türgis. Meeste finaalturniir toimub 12.–29. septembrini Belgias, Hollandis, Prantsusmaal ja Sloveenias Vastased loositakse 16. jaanuaril Brüsselis, finaal mängitakse Pariisis.

„Mängijatele ja fännidele peaks olema meelepärane EM-i uus formaat, kus 24 kvalifitseerunud võistkonda jagatakse nelja alagruppi, kust neli paremat pääsevad edasi kaheksandikfinaali. See tagab rohkem mänge tugevate vastastega,“ selgitab Robin.

Eesti mehi ja naisi saab ka tänavu mängimas näha Euroopa Liigas – mehed kuuluvad Kuld- ja naised Hõbeliigasse. Kodus ja võõrsil mängitakse mai lõpust juuni keskpaigani. Kuldliiga valitsev võitja Eesti taotleb tänavuse finaalturniiri korraldusõigust. Otsus tehakse 31. jaanuaril ja kui Eesti kandidatuur läbi läheb, toimub Final Four 22.–23. juunini Tallinnas.

Tippvõrkpalli näeb Eestis veel. Nimelt soovib rahvusmeeskond võõrustada enne EM-i pealinnas suurriikide koondisi.

Rahvusmeeskond rändab kevadel Eestis

Kui naistekoondise plaanides on veel palju küsimärke, siis meeskonda näeb kevadel ja suvel treenimas-mängimas mitmes Eesti linnas.

„Oleme sunnitud mööda Eestit ringi rändama, kuna ühte kindlat ettevalmistuspaika on terveks perioodiks väga raske leida,“ nendib Robin. „Asi pole ainult sobilikus palli- ja jõusaalis, vaid ka elamis- ja taastumisvõimalustes. Peame arvestama paljude teiste spordi- ja kultuurisündmustega ning ka rahakotti vaatama. Meeskond koguneb tavapäraselt Rakveres. Enamik Euroopa Liiga mänge toimub Tartus, võimalik finaalturniir Tallinnas. Vahetult enne EM-i finaalturniirile minekut harjume suurema spordihalliga samuti Tallinnas.“

Vahepeal oli õhus võimalus, et meestekoondisel tekib võimalus osaleda Tokyo olümpia kvalifikatsioonis, kuid ametlikus teates seisis, et meie esindus jäi paraku esimesena ukse taha. Valikmängudele pääses 24 riiki. „Äärmiselt kahju, kuid maailma eliidile lähenemine näitab, et oleme õigel teel,“ lisab Robin.

Kindlasti üritab Eesti rahvusmeeskond jõuda 2022. aasta maailmameistrivõistluste finaalturniirile Venemaal. Valikmängud peetakse 2020. ja 2021. aastal.

Vasakult Mirko Fasini (treener), Alar Rikberg (statistik), Gheorghe Cretu (peatreener), Rainer Vassiljev (treener) ja Robin Ristmäe (mänedžer)

Töö viib tippmängudele

Peale Eesti Võrkpalli Liidu võistluste direktori ameti pidamise kõrval on Robin töötanud viis aastat Euroopa alaliidu võistluste delegaadina kolmes klubisarjas: Meistrite Liigas, CEV Cupil ja Challenge Cupil. Hooaja jooksul on ta jõudnud viiele-kuuele mängule. Määramisi tuleb rohkem, kuid töökohustuste tõttu on ta olnud sunnitud mõnest loobuma.

„Minu ülesanded hakkavad hetkest, kui CEV mulle määramise saadab. Alustan suhtlust korraldajaga, lepin kokku ajakavad ja kontrollin, kas võistlusvormid on andmebaasis korrektsed,“ kirjeldab Robin. „Tavaliselt saabun võistluspaika päev, finaalide puhul kaks päeva varem. Teen esmalt alati kontrollvisiidi võistlushalli, et kontrollida, kas inventar, väljak ja turunduse pool vastavad nõuetele. Suhtlen palju korraldajatega, et viia ennast kurssi kõikide mängu ajal toimuvate tegevustega,“ räägib Robin.

Nõudmised on erinevad

Seejärel toimuvad võistkondade esindajate koosolekud, kus ta kontrollib vajalikke dokumente (passid, tervisetõendid, litsentsid jne) ja võistlusvorme ja koostatakse lõplik tiiminimekiri. Samuti jagatakse infot korraldaja ja külalisvõistkonna vahel.

„Mängupäeval toimub viimane visiit võistlushalli, kus kohtunikud kontrollivad oma valdkonna inventari ning mina käin üle muu tehnilise ja meeskondliku poole. Mängu alguseks peab olema kõik korras ja minu ülesandeks jääb võistluste läbiviimist hinnata. Teen märkmeid, kui vaja, kannan need andmebaasi, ning pärast mängu leian alati hetke, et murekohad korraldajatega läbi käia. Nõudmised on erinevad. Mida kõvem liiga või mida finaalidele lähemale mängud jõuavad, seda karmimaks muutuvad nõuded,“ tõdeb Robin.

Mängudest on talle kõige rohkem meelde jäänud tugevuselt teise eurosarja CEV Cupi esimene finaalmäng Berliinis, kus vastamisi olid kohalik Recycling Volley ja Gazprom-Ugra (Venemaa) ning Meistrite Liiga kohtumine Lokomotiv Novosibirski (Venemaa) ja Sir Sicoma Colussi Perugia (Itaalia) vahel.

Inimesed on kõige olulisemad

Eesti Võrkpalli Liidu võistluste direktori tööülesanded võib lühidalt kokku võtta nii – teha võimalik parim tulemus olemasolevate vahenditega. Robini sõnul on tema prioriteet tagada väliskülaliste rahulolu, sest see annab võimaluse tulevikus suuremaid tegusid teha.

„Püüan alati teha nii, et väliskülaliste saabumise hetkest oleks neil kõik vajalik korraldatud. Siis ei pea pisiasjadele aega raiskama,“ räägib Robin. „Projekti kaasatud inimesed on olulisim ressurss. Mulle ei meeldi hädaldamine, vaid olen seda meelt, et inimeste kogemused, loovus ja isikupära ning nendevaheline sünergia aitavad projekti edukalt läbi viia. Logistika ja võistlushalli valmispanek moodustavad minu töömahust väiksema osa. Näpuga näitaja ma ei ole, vaid panen ise meelsasti käe külge.“

Koos koondiste eduga on järjest paremaks läinud ka alaliidu turunduse pool, hindab Robin. „Turundusosakond töötab selle nimel, et fännid oleksid teavitatud ja info lihtsasti kättesaadav ning et võrkpall ei oleks lihtsalt mäng, vaid ka sõu. Mulle teeb väga head meelt, kui meie koostööpartnerid ideid välja käivad ja ise kaasa löövad. See täiustab mõlemat poolt ja loob häid suhteid,“ tunnustab Robin.

Suurim töövõit – tudengite rannavolle MM-i korraldamine

Oma seni suurimaks töövõiduks peab Robin 2016. aastal Pärnus korraldatud tudengite rannavõrkpalli maailmameistrivõistlusi. „Ettevalmistusperiood oli küll pikk, kuid see-eest stressirohke. Nii suurt tiitlivõistlust ei ole Eestis võrkpallis varem olnud. Kõik tuli nullist läbi mõelda ja üles ehitada. Eri põhjustel jäi meeskond mõne inimese võrra väiksemaks, mistõttu tuli minu õlgadele veel rohkem kohustusi,“ selgitab ta. „Kokkuvõttes toimus piiratud võimalustega maailmatasemel tiitlivõistlus. Olen kaasa löönud inimestele ja sponsoritele äärmiselt tänulik ja nende üle uhke. Eriti suurt head meelt teeb fännide, mängijate ja rahvusvaheliste ametnike tagasiside. Viimased neist on palju käinud ja näinud ning kui nemad on rahul, siis olen minagi.“

Tekst: Andres Kalvik

Fotod:  Gertrud Alatare / CEV

 

 

Lisa esimene kommentaar

Kommenteeri

Your email address will not be published.


*