8 huvitavat fakti paraujumise kohta

Susannah Kaul
Susannah Kaul

Täna algas nädal aega kestev paraujumise MM Londonis. Toome välja mõned huvitavad faktid paraujumise kohta.

Esimesed suve paraolümpiamängud toimusid 1960. aastal Roomas ning ujumine oli üks kaheksast esimesest alast, mis oli esimeste mängude kavas.

Paraolümpiamängudel on 140 erinevat medaliala.

Paraujujad on jagatud klassidesse: S1-S10 füüsiline puue, S11-S13 nägemispuue, S14 intellektipuue. S15 on kuulmispuudega sportlaste klass, mis ei kuulu Rahvusvahelise Paralümpiakomitee süsteemi. Mida väiksem on klassi number, seda raskema puudega on tegemist. Füüsilise puudega ujujal võib olla erinevate stiilide ujumisel erinev klassifikatsioon, sest erinevad stiilid nõuavad erinevate lihasgruppide tööd. Näiteks rinnuliujumise puhul mängivad olulist rolli käed ja puusad.

Nägemispuude S11 klassi kuuluvad täiesti pimedad sportlased ning nemad kannavad võisteldes tumendatud ujumisprille. Pimedatel ujujatel on mõlemas basseini otsas abilised (koputajad), kellel on käes pulk/teivas (meenutab veidi õngeritva), mille otsas on (näiteks) pall, ning kes annavad ujujale märku lähenevast pöördeseinast. See koputus tehakse tavaliselt ujuja üleseljale või peale kui ujuja on kahe kuni nelja meetri kaugusel ujumisraja lõpust.

Klassifitseerimisel S käib vabalt, selili ja liblika stiilide kohta. SB tähendab rinnuli ujumist ning SM tähendab individuaalset kolmpleksujumist.

Klassidele S1-S4 korraldatakse kompleksujumist, mis on kokku 150m ning koosneb selili-, rinnuli- ja vabaltujumisest.

Basseini ääres on tavaline kuulda lauseid stiilis: “Kas Sa mulle mu jala ulataksid?” Lisaks võib seal näha ka mitmeid ratastoole ja erinevaid proteese.

Mitmed ujujad võivad panna oma ujumismütsi ja -prille pähe ühe käe või hoopis varvastega.

Lisaks traditsioonilisele stardipositsioonile näeb paraujumises mitmeid erinevaid stardiasendeid. Start on lubatud nii istudes kui seistes. Osad sportlased stardivad veest ning osad sportlased tõstetakse vette. Veest alustavad ujujad võivad ennast stardi eel veest väljas hoida kasutades suud või nööri, kuid osadel sportlastel on ka stardis abilised, kes neid veest väljas hoiavad.

Eestlaste stardid paraujumise MM-l

09.09
12.19
50m vabalt (Kaul)
12.24400m vabalt (Kaldma)

10.09
11.12100m liblikat (Kaldma)
11.34100m vabalt (Topkin)

12.09
10.37100m vabalt (Kaul)
11.1750m selili (Topkin)

13.09
11.51
50m vabalt (Topkin)

14.09
12.47
100m selili (Kaul)

15.09
10.11
100m rinnuli (Liksor)

Võistluste täpne ajakava ja live-tulemused leiab siit.

Allikas: Eesti Paralümpiakomitee

Fotod: Gertrud Alatare/Eesti Paralümpiakomitee

Lisa esimene kommentaar

Kommenteeri

Your email address will not be published.


*