Kuidas treenimine ning piisav uni aitavad stressiga võidelda?

stress ja uni

Stress on keeruline nähtus, mis väljendub vastavalt sellele, millised emotsioonid kehas esinevad. Seetõttu esineb stress sageli just negatiivse ja raske perioodi ajal. Pikaajaline stress võib tekitada palju probleeme, kuid õnneks saab piisav une ning treeningutega stressi ennetada ja leevendada.

Stress on inimeste elus sage nähtus ning seda võivad esile kutsuda väga erinevad tegurid. Küll aga on paljud teadusuuringud viidanud, et stressi annab ennetada piisava une ning treeninguga. Nende kolme vahel on selge seos – kui inimene on stressis, tunneb ta ärevust ning ei saa magada, treenimine aitab aga rahuneda ning tekitab ka väsimuse, mis omakorda tähendab sügavamat und. Väljapuhanuna on stressiga tunduvalt lihtsam toime tulla!

Kvaliteetne uni võitleb stressiga

Stress on peamine unevaras, sest kui keha on ärevuses, levib meie organismis hormoon nimega kortisool. See hormoon on oluline, et suudaksime toime tulla elu ohustavates olukordades, kuid muul ajal tekitab ta erinevaid probleeme, nende hulgas ärevushäireid, depressiooni ning vaimset rahutust. Seetõttu on stressirohkel perioodil raske öösel magada, kuna keha arvab, et tegemist on võitlusega elu eest.

Uuringud ei ole veel leidnud selgeid tõendeid une ning stressi seose kohta, mistõttu on paljud teadlased hakanud uurima, mis toimub inimese kehas sellel perioodil, kus und ei ole piisavalt. Tulemustest joonistub selgelt välja, et isegi väiksem unepuudus mõjutab stressitaset inimese kehas, muutes seda tundlikumaks väliste faktorite suhtes. Seetõttu on magamata inimene sageli tujukas, tegutseb impulsiivselt ning ei suuda stressiga toime tulla. Seos võib olla ka ajutegevuses, mis magamatuse korral muudab inimese tavapärast käitumist. Näiteks reageerib väsinud inimene teguritele, mis puhanuna teda ei mõjutaks.

Maga piisavalt ning vajadusel pikuta

Parim viis, kuidas päriselt välja puhata, on magada piisavalt just ööune ajal ning selleks on vaja keskmiselt seitse kuni üheksa tundi igal öösel. Vahel aitab väsimust vähendada ka päevane pikutamine, mis võib samuti anda kehale lisaenergiat ning vähendada väsimuse tõttu tekkinud stressi. Oluline on meeles pidada, et uinak peaks olema maksimaalselt 40 minutit pikk ning seda tuleks teha vähemalt enne kella kahte päeval. Vastasel korral on keeruline õhtul uinuda ning unegraafik on taas rikutud.

trenn ja stress

Treenimine aitab võidelda stressiga

Seos treenimise ning stressi vahel on teadlastele tunduvalt selgem – paljud uuringud on näidanud, et regulaarne sportimine mängib rolli stressi ennetamise protsessis. Sportlased on tuttavad olukorraga, kus peale treeningut esineb nende kehas joovastavalt hea tunne, mida tuntakse nime all runners high. See tekib inimese kehas seetõttu, et edukas treening vallandab endorfiini – keemilise ühendi, mille eesmärk on toimida valuvaigistina ning tuju parandajana. Juba endorfiin üksi mõjub äärmiselt rahustavalt, kuid lisaks sellele vallanduvad kehas ka dopamiin ning endokannabinoidid, mis kolmekesi koostöös võitlevadki stressiga. Samuti aitab treenimine vähendada stressihormoone, milleks on adrenaliin ning kortisool. Seetõttu on trenn äärmiselt oluline – suurendades heade ühendite taset ning vähendades halbade oma.

Treeningud ei lahenda loomulikult elus esinevaid probleeme, kuid parem vaimne seisund aitab kindlasti keerulistes olukordades paremini toime tulla. Liikumine aitab võidelda ka väsimusega, mis on üks peamiseid stressi tekitajaid. Samuti on sportlik inimene välistele tegurite vähem vastuvõtlik ning stressirohked olukorrad ei tekita enam nii palju ärevust. Lisaks sellele on teadlased avastanud, et sportivatel inimestel on peaaegu igas uuringus parem vaimne seisund.

Igasugune trenn aitab ärevusega võidelda

Igasugune sport aitab stressiga võidelda ning mida rohkem, seda parem! Küll aga on aeroobne treening kindlaim viis stressi leevendamiseks, kuna selle ajal vallandub kõige rohkem häid hormoone. Kuid kindlasti on abi igasugustest trennist, olgu selleks poks, tantsimine või jõutreening.

Olenevalt stressi tasemest tuleb valida ka enda jaoks sobiv treeningkava. Mida rohkem ärevuses keha, seda rohkem vajab ta aktiivset liikumist. Kroonilise stressi puhul tasuks sporti teha regulaarselt ning vähemalt kolm korda nädalas. Teisalt võib trenn aidata toime tulla ka lühiajaliste stressiallikatega, näiteks ärevusega tööintervjuu pärast või pabistamisega avaliku esinemise eel.

Allikas: everydayhealth.com

Fotod: Pexels