Tasakaalukas Rainer Aus

Eesti rallieliiti kuuluv Rainer Aus kuulub kohalikel võidukihutamistel alati soosikute ringi, ometi pole suured tehasemeeskonnad andeka roolikeeraja vastu huvi tundnud. Ajakiri Sport uuris, miks see nii on. Lisaks võtab kaardilugeja Simo Koskinen kokku Raineri eripärad ja isa Kaido selgitab, miks ta pojale nõu ei anna.

Autospordiga hakkas Rainer sinasõprust sobitama isa Kaido süles ning sai iseseisvalt rooli keerama hakata, kui jalad gaasipedaalini ulatusid. Esimene auto, mille rooli Rainer Tabasalu kandis põllule tehtud rajal keeras, oli Moskvitš. Samal ajal ehitas isa kodulähedases garaažis tänavasõidu-Ladat ralliautoks ümber ja kuna poeg oli mossega sõites head kätt näidanud, hakati koos isaga loogilise jätkuna õige pea rallisprintidest osa võtma.

Esimese stardi tegi Rainer 15-aastasena ja niisama sõitmine hakkas tasapisi asenduma tõsise spordiga. „2004. aasta alguses ütles isa, et kui minust kiirem oled, lõpetan ära. Seda kuulsid ka teised ja hooaja lõpus tuletati talle seda hea sõnaga meelde,” meenutab Rainer. „Sinnamaani jagasime rallisprintides Ladat. Võistlusformaat oli selline, et jõudsime vahepeal istme asendit muuta.”

Märtin aitas esimese rallivõiduni

Algusaastatel sai Rainer palju tuge endiselt ralliässalt Vello Õunpuult, kellele noormees ühel jäärallil silma jäi. „Tuli üks mees minu juurde ja hakkas asjalikku juttu ajama. Sain alles hiljem teada, kellega tegemist on,” krutib Rainer muheledes ajaratast. „Vello andis tugeva isiksusena nii teoreetilist kui praktilist nõu, ta on hea suunanäitaja. Vello on siiamaani hingega asja juures ja oleme pidevalt telefoniühenduses.”

Raineri etteasted avaldasid muljet ka elavale legendile Markko Märtinile, kes toona 18-aastase nooruki oma noortetiimi kutsus. Proovipäeval valiti kogenuma Martin Rauami kõrval välja ka Aus.

„Mäletan, et olin muusikatunnis, kui tuli kõne, et osutusin väljavalituks. See oli mu karjääri üks tähtsamaid võimalusi edasi liikuda. Iseseisvalt poleks ma tol hetkel rahaliselt nii hästi toime tulnud. Ma ei suutnud pärast valituks osutumist paar päeva korralikult magadagi, ootusärevus oli suur. Kokkuvõttes läks hästi ja sain kuhjaga väärtuslikke kogemusi,” hindab Rainer. „Meelde jäi mõttekäik, et inimest pole võimalik sõitma panna. Kui tunne on sees, tuleb sõita! Halbade päevadega tuleb lihtsalt leppida.”

Ka Raineri esimeses rallivõidus etendas Märtin tähtsat rolli just taktika osas. „Rakveres oli mu kolmas ralli nelikveoliste autodega ja olin esimest päeva võitmas. Kartsin teisele päevale liidrina rada puhastama minna, pelgasin, et rikun hea tulemuse ära. Märtin tuli raja kõrvale aega võtma ja näitas finišisirgel, et võtaksin hoo maha. Lõpetasin päeva neljandana, kuid kokkuvõttes tulin ikka võitjaks,” meenutab ta.

Eesti oludes ainulaadne projekt kestis Raineri jaoks kaks aastat, edaspidine omaosaluse tõus käis talle rahaliselt üle jõu. Koos sellega hakkas hägustuma ka unistus tehasetiimist.

Eestis on praegu ainult üks elukutseline rallisõitja, laias maailmas tegusid tegev Ott Tänak. Rainer tunnistab, et kümmekond aastat tagasi unistas temagi profisportlase elukutsest, kuid käegakatsutava pakkumiseni ei jõutud. „Meil pole olnud palju võimalusi end Eestist väljaspool näidata. Baltimaades toimuvad rallid on liiga väikesed, suurte tiimide palgale jõudmiseks peab stabiilselt rahvusvahelistel rallidel etteotsa jõudma. Kui see tingimus on täidetud, läheb vaja eestkostjat ja tutvusi,” annab Rainer kiire ülevaate rallimaailma tagatubades toimuvast.

Kruusarallidel end kõige mugavamalt tundev ja talverallisid nautiv Rainer möönab, et üks põhjus, miks tal on jäänud uks tehasetiimi lahti murdmata, võib peituda liigses alalhoidlikkuses. Mees ei võta liigseid riske ja rõhub stabiilsusele, seetõttu pole ka tema sõidustiil nii efektne. „Viimase tõsise avarii tegin kaua aega tagasi. Kaalutlemist on autos väga palju. Kui ralli keskel näen, et koht on kindel ja vahe piisavalt suur, siis sekundeid püüdma ei lähe. Sel juhul vaatan pigem selja taha,” selgitab Rainer.

Subaru Impreza läks mahakandmisele

Tõsiseim väljasõit toimus 2007. aasta Soome rallil koos Kristo Kraagiga, mille tagajärjel läks Subaru Impreza mahakandmisele. „Võtsime seda hooaega väga tõsiselt. Olime üllatavalt kiired ja ralli keskel muutusime liiga hulljulgeteks. Ma ei arvestanud Soome teede eripäradega ja hindasin legendi koostades üht lõiku valesti. Ühel hetkel olid rattad maast lahti ja korraliku kontakti teega saime alles kraavis. Avarii läks mulle kalliks maksma ja tõmbas teistele Soome-sõitudele kriipsu peale,” tõdeb Rainer. Mõlemad autos viibinud pääsesid õnneks kriimudeta.

Ka Raineri praegune kaardilugeja Simo Koskinen peab paarimeest äärmiselt tasakaalukaks piloodiks, lausa pedandiks. „Legendi kirjutamine, sõidu ajal info andmine ja ralli logistika peab olema peensusteni paigas,” kirjeldab Simo. „Hommikune uni on Rainerile väga tähtis. Kui mina ärkan rallide ajal kell kuus, siis Rainer venitab viimase sekundini, käib vetsus ära ja on valmis joonele asuma. Ta ei vaja pikka ettevalmistust.”

Raineri ja Simo jaoks on see kolmas „kooselu”, mis on kujunenud pikemaks kui kaks eelmist kokku. Uurin ja puurin, miks pole kaks eelmist perioodi nii hästi sujunud. „Noorte pilootide nõuandjad on arvanud, et ehk pole kaardilugeja roolikeerajaga samal tasemel. Küllap oli ka Raineril mõjutajaid – noor mees vaevalt selliseid otsuseid iseseisvalt vastu võtab. Aga tülli pole me kunagi läinud ja oleme kogu aeg suhelnud. Mul bioloogilist venda pole, kuid Rainerit julgen küll oma vennaks pidada,” on Simo avameelne.

Logistika valdkonnas leiba teeniva Simo sõnul võib Rainer pärast ebaõnnestumisi pikkadeks minutiteks üksinda autosse jääda, et toimunut analüüsida ja mõtteid koguda. „Raineril on hea omadus igas olukorras jõukohane eesmärk seada. Aega ta jõuga tagasi võtma ei lähe,” täpsustab Simo.

Hooaja eelarve küündib 70 000 euroni

Isa Kaido aitab poja tegemistele jätkuvalt usinalt kaasa – tema pärusmaa on garaažis ja auto ümber toimuv ning lisaks hoiab ta suhteid pikaajaliste sponsoritega. Nõu andma ta pojale ei kipu. „Ükskord proovisin, kuid siis leppisime kokku, et sel pole mõtet. Mina ei tea, mis Raineril kupli all toimub,” hoiab vana-Aus madalat profiili.

Rallisport pole teadagi odav lõbu. Raineri hooaja eelarve jääb 70 000 euro kanti, ainuüksi ühe etapi maksumus koos lühikeste treeningutega on 7000 eurot. Seda muidugi juhul, kui ei juhtu avariisid ja tehnika vastu peab. Rainer on väga tänulik teda aastate jooksul toetanud inimestele ja ettevõtetele, isiklikule pangakontole ei tilgu sealt sentigi, igapäevase leivaraha saab ta kaheksandat aastat autosalongis neljarattalisi müües. Töö eripära tõttu on Rainer saanud proovida suurel hulgal keskklassi sõiduvahendeid, kuid endale pole ta ideaalset plekist sõpra veel leidnud. „Igal masinal on omad head ja vead,” poetab Rainer.

Eelarve kokkusaamine pole aga alati tõrgeteta sujunud. Senise karjääri suurim madalseis oli Raineril aastatel 2009−2011, kui masu oli oma töö teinud ja ettevõtted olid rahakraanid kõvasti kinni keeranud. Rainer osales juhuslike autodega üksikutel võidusõitudel, et n-ö kätt soojas hoida. „Meil ei olnud oma autot ega head pakkumist mõnelt tiimilt. Polnud mõtet vägistada, pidasime targemaks pausi teha,” arutleb Rainer.

2011. aasta keskel tekkis Raineril võimalus soetada Mitsubishi Lancer Evo IX. Majanduskriisi ajal põhjas käinud ettevõtetel hakkas raha üle jääma ja tänu sellele sai Rainer ralliga jätkata. Rahvusvahelisel areenil on käesolev hooaeg Rainerile suure tõenäosusega viimane – Rahvusvaheline Autoliit lõpetab selle aastanumbriga Evo IX homologeerimise. Edaspidi kuulub vana Lancer E- ehk vabaklassi.

Vaimustus rallimängust

Erialast treeningut on amatööril keeruline teha. Rallidevaheline aeg kulub auto putitamisele ning sobivate teede kinnipanek võtab palju aega ja raha. Füüsiliselt hoiab Rainer end vormis jõusaalis kangi sikutades, joostes, suusatades ja jetiga sõites.

„Vahepeal osalesin usinalt rattamaratonidel, kuid need kippusid rallidega samal ajal olema ja sõprade vahel läks konkurents kohati päris tuliseks. Et tempos püsida, tuli rohkem trenni teha, ja seda kõike oli ühel hetkel liiga palju,” ütleb Rainer, kes osales tänavu kevadel ühekordse projekti raames Eesti drift’i meistrivõistluste avaetapil.

Uue lõõgastumisviisina on Rainer avastanud enda jaoks PlayStationi. Nimelt kingiti ühele sõbrale „Dirt Rally” nime kandev mäng, milles omavahel regulaarselt mõõtu võetakse. Adrenaliini nimel pannakse mängu ka sümboolne raha. „Ma ise pole kunagi eriline arvutimängija olnud, sõber aga kiidab mängu taevani ja kutsub pidevalt külla. Tõepoolest, nii tõetruud mängu pole ma varem näinud. Endalegi üllatuseks hakkas see mulle kohe meeldima,” muigab Rainer.

„auto 24 Rally Estonia poodium oli nagu vormel-1!”

Teist aastat järjest Eesti autospordi suursündmusel auto 24 Rally Estonial kolmanda koha saanud Rainer Ausi sõnul oli võistlus hea näide sellest, et ralli on läbi siis, kui viimane katse läbitud. Ausi ja tema kaardilugeja Simo Koskineni aitas neljandalt kohalt poodiumile eelviimasel katsel oma auto lõhkunud ja seejärel liidrikohalt katkestanud venelane Aleksei Lukjanuk.

„Eelmisel aastal oli meie üllatusmoment suurem ja kolmas koht tundus magusam, kuid nüüd olen rahul, et tehniliste probleemide kiuste lõpuni võitlesime,” hindab Aus. „Auhinnatseremoonial oli vägev osaleda – poodium on teisel korrusel nagu vormel 1-s. Isegi paljudel MM-rallidel pole midagi sellist vastu panna. Ralli korraldus oli super! Pärast vihmasadu läks rada küll veidi pehmeks ja katsete teistkordsel läbimisel olid roopad sees, kuid looduse vastu ei saa.”

Viimasel päeval kimbutasid ka Ausi päevinäinud Mitsubishi Lancer EVO IX-t tehnilised probleemid – üles ütles auto tagumine diferentsiaal ja seetõttu oli iga katse läbimine omaette kunsttükk. Masin tehakse aga korda ja augusti teisel nädalavahetusel peetaval Lõuna-Eesti rallil on Aus jälle stardis.

RAINER AUS VÕRDLEB

Elektri- või gaasiauto?
Gaasiauto, olen nendega rohkem sõitnud. Elektriautod on jube kallid. Väga võimsa elektriauto ostmine pole paha mõte, kuid hinda arvestades pole kindel, kas lähiajal sellist otsust teen.

Järgmine president – Mailis Reps või Eiki Nestor?
Eiki Nestor. Vaatasin paar päeva tagasi üht saadet, kus räägiti Keskerakonna sisevõitlusest ja sellest, kuidas taheti Savisaarest lahti saada. See käekiri, et reklaamime üksteist üle, ei meeldi mulle.

Korvpall või jalgpall?
Jalgpalli olen viimasel ajal seoses Euroopa meistrivõistlustega rohkem vaadanud. Ise olen noorena käinud korvpallitreeningul. Praegu jalgpall.

Jaanipäev või jõulud?
Väga erinevad. Jaanipäev – ilus suvine püha. Jõulud on meil kahjuks väga kehva ilmaga, pole lund ega midagi. Pigem valin jaanipäeva.

Jäätis või limonaad?
Mõlemat üle päeva!

Ivo Linna või Jüri Pootsmann?
Ivo Linna. Tema repertuaar meeldib rohkem.

RAINER AUSI CV

Sündinud 14. märtsil 1987 Tallinnas
Haridustee: 2006−2008 Tallinna Tehnikaülikooli mehaanikateaduskond; 1998−2006 Nõmme gümnaasium; 1994−1998 Kivimäe põhikool
Tähtsamad saavutused: 2015 – Estonian Rally 3. koht; 2007, 2012 Eesti meister N-rühmas ja absoluutarvestuses; 2005 – E-rühma Eesti meistritiitel Ladaga; rallidebüüt 15-aastasena.
Perekonnaseis: vabaabielus
Hobid: jõusaal, jetisport, rattasõit, suusatamine

Tekst: Andres Kalvik
Artikkel ilmus Ajakirjas SPORT 2016 augustis