Mille järgi valida spordikinnast?

Foto Shutterstock/Zoom Team

Külmade ilmadega ei pääse sellest, et tuleb sportima minnes rohkem riideid selga panna. Kõigele lisaks tuleb kasutusele võtta ka kindad.

Kindaid on tarvis peamiselt külmakaitseks ja naha hõõrdumise eest hoidmiseks. Olenevalt spordialast võib kindaid vaja minna ka selleks, et vähendada põrutust ja suurendada haardejõudu. Näiteks murdmaasuusatamise puhul on vaja käsi hõõrdumise ja välitingimuste eest kaitsta, samuti on tarvis head haaret. Jooksjatel piisab ainult kaitsest välitingimuste eest, milleks on enamasti madal temperatuur. Jõusaalis käies või golfi mängides piisab hõõrdumiskaitsest, aga on hea, kui kindad parandavad ka haaret, ratsutamisel on libisematu haare aga väga oluline. Rattasportlaste jaoks peavad kindad täitma sügisest kevadeni kõiki nelja rolli, nagu ka mäesuusatamise ja lumelauasõidu puhul.

Kuidas leida õige?

Kinnaste valik on lai ja sobiva kinda leidmiseks tuleks kõigepealt vastata mõningatele küsimustele. Esiteks: milline on õige suurus? Suuruse mõõtmiseks kasutab enamik tootjaid käe pikkust tollides ning traditsioonilised suurused S, M, L jne lähtuvad samuti tollimõõdust. Näiteks Odlol vastab suurus M mõõdule 8 tolli, suurus L 9 tolli jne.

Teiseks on veel terve hulk küsimusi: milliseks tegevuseks kindaid vajan ja kas ainult selleks? Kas kannan neid ainult võisteldes, trennis või vabal ajal või kõigil kolmel juhul? Kas kindal peaksid olema tehnilised erisused, mida tean ja eelistan? Kui sooja kinnast vajan/soovin, kui soojusisolatsioon on oluline?

Foto: Odlo
Foto: Odlo

Igal kihil oma ülesanne

Selleks, et nendele küsimustele paremini vastata, tuleks tutvuda kinda ehitusega. Mida rohkem on kätel tegevust või hoitakse midagi tegevuse ajal suisa käes, seda rohkem on kindal eri kihte. Vaatleme neid mäesuusakinda näitel: kinnas koosneb enamasti neljast põhilisest kihist, millest igaühel on oma kindel roll veekindluse, hingavuse, soojusisolatsiooni ja vastupidavuse tagamisel. Sisemine kiht on otsekontaktis nahaga ja loob esmamugavuse. See mängib ka olulist rolli niiskuse ärajuhtimisel – esimene kiht peaks niiskuse naha pinnalt eemale juhtima. Paljudel tootjatel on enda väljatöötatud kangad, Odlol märgib seda f-Dry, mis tähendab, et kangasse on lisatud kiudu, mis tagab niiskuse ärajuhtimise nahalt ja kanga kiire kuivamise. Tänu sellele kiule on käel kinda sees kuiv ja mugav.

Järgmine on soojusisolatsiooni kiht, mis on hädavajalik jaheda õhu isoleerimiseks. Kasutatavad materjalid erinevad isolatsiooni taseme ja kaalu poolest ning mõjutavad niiviisi soojusmahtuvust. Iga isolatsioonimaterjali põhiülesanne on sama: mahutada võimalikult palju õhku – mida rohkem õhku on salvestatud, seda efektiivsem isolatsioonikiht on. Raudne reegel kindavalikul on, et mida rohkem liikuvust, seda õhem olgu kinnas.

Membraanikiht on isolatsioonikihi peal ja see määrab kinda välismõjude läbitungimatuse. Vastupidiselt näiteks spordijaki materjali põhimõttele, kus membraan on nagu liimitud kanga külge, on kinda membraan valmistatud enamasti eraldi ning paigaldatud soojuskihi ja välimise kihi vahele. Selle ülesanne on tagada korraga välitingimuste läbitungimatus ja hingavus. Kõige tuntum veekindel membraan on Gore-Tex.

Kõige peal on kindal välimine kiht – kangas või nahk. Nahk võib olla kas tehis või päris. Kumba eelistada, on tänapäeval rohkem harjumuse või maitse küsimus või sõltuv spordiala erisusest. Kõige olulisemad on kinda puhul peopesa ja sõrmede siseküljed, mis peavad tihti täitma nakkuvuse/pidamise ülesannet ja olema samal ajal eriti vastupidavad. Välimine kindakiht on tavaliselt töödeldud vetthülgivaks ja tuultpidavaks. Windstopper on spordiinimestele tuttav ja tuntud tuulekindel välimine materjal, selle loojaks on samuti Gore, nagu ka Gore-Tex-il. Odlol on tuulekindlaks materjaliks Logic. Tuulekindlust on vaja kinnastel, mille kasutamise ajal toimub kiire liikumine, tavaliselt kiirem kui sörkjooks, sestap toodetakse ka uue trendina jooksmiseks tuulekindla pealismaterjaliga kindaid neile, kellele meeldib kiiremini joosta või kes jooksevad ka külma ja tuulise ilmaga.

Erinev kinnas, erinev lahendus

Lihtsamad ühekihilised kindad, nagu näiteks enamik jooksukindaid ja murdmaasuusa võistluskindaid, toimivad kui esimene kiht, mille kangas sisaldab mitme eri funktsiooniga kiude. Oluline edasiminek spordikangaste tööstuses üleüldiselt toimus pärast mitme metallikiu (hõbe, alumiinium ja titaan) kangastesse segamist, millest igaüks lisab kangale oma parimaid omadusi.

Nutitelefoni kasutajatele on mõeldud spordikindad, mille sõrmeotsad on varustatud ekraanisõbraliku kangakiuga, mis võimaldab kasutada puutetundlikku ekraani kinnast käest võtmata. Mäesuusakindaid on samuti suures valikus, vastavalt mäesuusaalale ja harrastaja tasemele.

Sellistel aladel, kus on tarvis kaitset mehhaanilise ohu või takistuse eest, on kinda välimisse ossa, näiteks sõrmenukkide peale, peidetud ka kaitsed, slaalomikinnastes on kaitsed ka peopesal. Rattaspordis on põrutuse vähendamiseks paremate kinnaste peopesadesse integreeritud geeliga täidetud padjad, lumelaua ja vigursuusakinnastes kasutatakse liimitavaid membraane, et vähendada kinda paksust. Erinevaid nüansse leiab paljude erinevate spordialade kinnastes.

Foto: Odlo
Foto: Odlo

Hea kinnas istub valatult

Hea kinda tunneb ära istuvuse, mugavustunde ja detailide põhjal – kas peopesal ja sõrmede sisepindadel on haarde parandamise lisad, kas on kasutatud spetsiaalset materjali ja spetsiaalseid õmblusi või silikoontrükki.

Tähelepanu tuleb pöörata ka kinda randmeosale, näiteks kootud randmeosa on üks mugavamaid, aga tähtis on ka, et sealt tuul ja lumi sisse ei tuleks. Samuti on vaja teada, kas kinnas on mõeldud kandmiseks varruka all või peal.

Pimeda ajal trenni tehes pole ka ükski helkurelement liiast, seetõttu võiks valida kindad, millel on kasutatud helkurribasid või helkurtrükki. Näiteks Odlo kinnaste puhul on logo ühtlasi ka helkur.

Õige kinda leiab ikka proovides ja katsetades, näiteks võistluskinnaste puhul on kerge surumistunne normaalne. Kokkuvõttes on aga oluline see, et kinnas oleks kandes mugav ega laseks kätel külmetada või higistama hakata

Tekst: Ahto Paju
Artikkel ilmus Ajakirjas SPORT 2016 novembris