Kevin Jurs on spordipoiss, kes on leidnud oma armastuse crossfit’is. Sügisel Inglismaal aset leidnud võistlusel Battle of The Beasts saavutas Kevin professionaalide seas kolmanda koha.
Kevin, kas oled lapsepõlvest alates olnud sportlik või avastanud tõsisema treenimise alles hiljuti?
Olen 22 aastat vana ja umbkaudu poole sellest ajast sporti teinud. Nooremana tegelesin peamiselt kergejõustikuga, täpsemalt mitmevõistlusega. Sporti olen lapsepõlvest saati nautinud, kui sai sõprade ja tuttavatega igal õhtul pallimänge mängitud. Crossfit’iga olen tegelenud juba peaaegu neli aastat. Enne sellega alustamist tegin kodus iseseisvalt HIIT-treeningut (high intensity interval training). Isa kuulis aga sellisest uuest alast nagu crossfit, talle tundus see olevat sarnane minu HIIT-treeninguga ja ta soovitas seda proovima minna.
Kuidas tutvustaksid crossfit’i nendele, kes sellest alast veel midagi ei tea?
Crossfit’i üldine definitsioon: pidevalt varieeruvad funktsionaalsed harjutused, mida tehakse väga intensiivselt. See on spordiala, mis ühendab võimlemise, tõstmise ja vastupidavusspordi, kombineerides neid kolme nii mitmekülgselt, kui mõistus lubab. Tulemus on pidevalt varieeruv spordiala, millega tegeledes juba igav ei hakka!
Selle ala juures meeldib mulle pidev varieeruvus. Pead valmis olema kõigeks, seega treenima ka kõike. Ükski trenn ei ole samasugune nagu eelmine. Alati on nii palju erinevaid elemente, mille kallal töötada.
Miks otsustasid sellel alal ka võistlema hakata?
Nägin enda head füüsilist arengut nii jõunumbrite tõusuga kui ka WOD-dest kajastatuna. Olin tõusnud enda box’i (crossfit’i-klubi) üheks parimaks crossfitter’iks, seega otsustasin mõõtu võtta ka Lätis.
Kui palju võimalusi crossfit’is üldse teistega mõõtu võtta on? Kas Eestis ka võistlusi korraldadakse?
Crossfit’i-võistlusi toimub Euroopas (ja ka igal pool mujal) aasta ringi, peamine sündmus on aga CrossFit Games Open, sellele järgnevad regional’id (piirkondlikud meistrivõistlused nagu näiteks Euroopa MV) ja viimaks CrossFit Games. CrossFit Games Open, millest võib osa võtta igaüks, on ülemaailmseks kvalifitseerumiseks regionaalvõistlustele.
Eestis siiani veel päris crossfit’i-võistlusi toimunud pole, seega on ka võistlusharrastajate hulk üsna väike – ala on endiselt väga uus ja vähetuntud.
Kuidas crossfit’i-võistlus välja näeb? Mida sportlane tegema peab, kuidas sooritusi hinnatakse? Kas tegu on subjektiivse hindamisega või saab tulemusi konkreetselt mõõta?
Üldiselt koosneb üks crossfit’i-võistlus mitmest WOD-st, millega testitakse sportlaste kõiki võimalikke külgi. Mõni WOD testib sportlaste maksimaaljõudu, mõni vastupidavust, mõni oma keharaskusega harjutusi (nagu näiteks jõutõusud, kätelkõnnid jms). Üldiselt on WOD-d aga kombinatsioon kõigist kolmest. Sportlasi saab hinnata väga konkreetselt kas siis aja, sooritatud korduste või tõstetud raskuste järgi.
Mis võistlus on Battle of The Beasts?
Battle of The Beasts on Inglismaa üks suurimaid crossfit’i-võistlusi. Euroopa raames on tase päris hea – võistlusel osalesid nii mõnedki sportlased, kes on varem osalenud Euroopa piirkondlikel võistlustel. Tahtsin oma taset proovida võistlustel väljaspool Baltikumi – Battle of The Beasts sobis ajaliselt ja koha poolest ideaalselt. Enamikule suurtele crossfit’i-võistlustele eelnevad kvalifikatsioonid, nii ka Battle of The Beastsile. Minu kategooria kvalifikatsioonis osales ligi 600 meest, kellest 90 pääses lõppvõistlusele.
Millistel võistlustel plaanid uuel aastal osaleda?
Põhirõhk on eelnevalt mainitul CrossFit Games Openil ja loodetavasti sealt edasi siis ka Euroopa piirkondlikud võistlused.
Millised on sinu plaanid pikemas perspektiivis seoses crossfit’i ja võistlemisega?
Suurim eesmärk on jõuda lõpuks CrossFit Gamesile. Sinna kvalifitseerumine on päris paljude crossfitter’ite unistus, nõnda ka minu.
Mis on üldse see tipp, kuhu crossfit’is võib jõuda?
Tippude tipp on CrossFit Gamesi võit. CrossFit Gamesi võitja tituleeritakse kui the fittest man/woman on Earth.
Milline on sinu nädalane treeningkava ja kas crossfit’i-harjutuste kõrval kuulub kavasse veel mõni muu spordiala, näiteks jooksmine?
Üldiselt kuulan oma keha, aga nädalas puhkan enamasti 1−2 päeva. Treeningpäevad on tavaliselt 3−5 tundi pikad. Kuna crossfit’is pead hea olema kõiges, siis tuleb ka treenida kõike – tõstmist, võimlemist, jooksmist, ujumist, sõudmist.
Kas tõsisemalt crossfit’iga tegelema asudes muutsid kuidagi ka oma toitumist ja kui, siis milliseid muudatusi tegid?
Üldjoontes väga ei muutnud, teadsin juba enne seda, mida süüa. Tõsisemalt muutsin oma toitumist alles möödunud suvel, kui kolisin Tallinnasse ja hakkasin toitumisnõustajaga koostööd tegema. Üldiselt hakkasin palju puhtamalt sööma – tavaliste nisumakaronide asemel spelta, rohkem juurvilju jne.
Millega crossfit’i kõrval veel tegeled?
Trennide kõrvalt olengi täiskohaga treener Tallinn CrossFitis, kus veedan ka suurema osa oma ajast. Vabal ajal katsun üldiselt lihtsalt lõõgastuda, et võimalikult hästi taastuda ja kehas pingeid maandada. Kogu mu pere elab Tartus, seega kui sinna satun, siis veedan aega nendega.
Miks soovitaksid inimestel crossfit’i proovida?
Treening on väga mitmekülgne, pidevalt varieeruv, seltskond on väga kokkuhoidev ja isegi ühetunnise crossfit’i-trenniga saab päris korralikult kaloreid põletatud.
Mida spordiga tegelemine üldiselt sulle annab?
Ma naudin sporti ja eriti crossfit’i just sellepärast, et mulle meeldib ennast arendada. Püüan iga päevaga saada paremaks, tugevamaks, osavamaks. Lisaks ei tee ka paha põhimõte, et mida rohkem treenid, seda rohkem saad süüa.
Tekst: Merilin Piirsalu
Artikkel ilmus Ajakirjas SPORT 2017 jaanuaris
