Fotograaf loob silmailu teistele, kuid ise jääb tavaliselt kaadri taha. Ajakirja Sport kaks viimast kaanefotot on pildile püüdnud Terje Atonen. Täna toome teda pisut kaadri tagant välja.
Terje, millal ja kuidas sinust sai fotograaf?
Minu esimene tööleping fotograafina algas 1. aprillil 1999. Tegelikult oli see juhuste kokku sattumine, nii nagu paljud asjad meie elus. Olin väikese pojaga kodus ja tundsin, et tahaks teha rohkemat. Viljandis avati uus fotopood ja mulle tundus see huvitav, müümise asemel sain aga koolituse ja hakkasin tööle juba fotograafina. Eks mul oli huvi olemas, sest lapsepõlves sai isaga vannitoast ehitatud pimikus filme ilmutatud ja see tundus tõelise müstikana. Ju sealt pisik külge hakkaski.
Mis sulle oma töö juures kõige rohkem meeldib?
Vaheldusrikkus ja võimalus näidata inimestele, kui ilusad nad on.
Mis on fotograafi töös kõige keerulisem?
Ilmastikuolud. Kui kevadise ajakirja kaane jaoks on vaja pilti, aga lund sajab, siis ei aita ka mõte, et ei ole halba ilma, on head riided. Tegelikult aga pean seda rohkem väljakutseks kui raskuseks.
Kas saad välja tuua mõne foto, millega oled eriti rahule jäänud ja miks just see pilt?
Hästi raske on oma fotode hulgast valida, sest iga foto taga on alati lugu või mitu. Ja eks ma olen paras maksimalist ka, aga kui rääkida hiljutistest sessioonidest emadepäeva ajal, siis kõige meeldejäävam oli pildistada teise fotograafi peret, kus on neli imearmast lapsukest. Et terve pere mõnusalt pildile saada, oli vaja nii minul kui ka emal-isal kõvasti sporti teha. Ja sellel pildil on emotsioon mis mulle meeldib – see on viimaste päevade lemmik.
Oled pildistanud kaks viimast ajakirja Sport kaanefotot. Mille poolest ajakirja kaanefoto pildistamine erineb mõnest muust fotosessioonist?
Kaanefoto peab olema kutsuv ja müüv. Tavasessiooni puhul ei pea seda niipalju järgima, aga emotsioon peaks igas fotos sees olema! Minu jaoks peaks kaanefoto taust kandma ajakirjas sees olevat lugu.
Kuidas sportlikest hetkedest saada parimaid pilte?
Valige tausta, arvestage valgusega, tundke kaamerat, sest kõik käib kiiresti. Samuti katsetage erinevaid ja huvitavaid nurki, vahel tuleb ka roomata, või vastupidi, kõrgustesse ronida. Pildistage!
Tänapäeval on kõigil telefonis fotoaparaat olemas. Miks siiski minna fotosessioonile fotograafi juurde?
Ma pildistan ka ise palju telefoniga, kuna telefonidel on juba väga head kaamerad ja emotsioone tuleb jäädvustada. Lisaboonusena jääb ära raske fototehnika tassimine, aga sellist tulemust nagu minu silm vajab see ikkagi ei anna.
Fotosessioonil oled Sina staar, kõik on sätitud: valgus, meik, stilistika. Sinu päralt on inimene või mitu, et tuua välja Sinu parimad pooled ja näidata, kui ilus Sa oled.
Ja kõike seda tehakse meeldivas keskkonnas, et sellest jääks hea mälestus nii emotsioonina kui piltidena. Lisaks on igal fotograafil oma käekiri nii pildistamises kui töötluses, mis on nagu lisaväärtus.
Kui sportlik oled sa ise ja millised alad on sinu lemmikud?
Kunagi olid minu alad kergejõustik ja orienteerumine, aga võistlusspordiga ma enam ei tegele, need ajad on möödas.
Nüüd eelistan viibimist vabas õhus, hommikuti sörgin või teen pikema kõnniringi, võimalusel sõidan tööle jalgrattaga. Samuti rulluisutan, talvel sõidan lumelauaga ja tasakaalustuseks teen qigong‘i harjutusi (meditatsioon toim). Mulle meeldib väga matkata nii Eestis kui välismaal.
Jälgin toitumist ja hoian ennast, et veel pikalt heas vormis olla, sest see annab vabaduse teha huvitavaid asju.
Kui ka Sina tahad sattuda Terje kaamera ette, siis telli veel maikuus ajakiri Sport ja võid võita sportliku fotosessiooni, vaata lähemalt siit!
Terje tegemistega saad ennast kursis hoida tema Facebooki lehel Fotomood by Terje Atonen
Tekst: Merilin Piirsalu
Fotod: Terje Atonen ja tema erakogu
