Liina Tšernov: sportima nüüd ja kohe!

Spordiga alustada on just praegu parim aeg, julgustab Eesti parim keskmaajooksja Liina Tšernov kõhklejaid tosse jalga tõmbama ja sörkima minema.

Rannahooaaeg on ukse ees ja rahvaspordiürituste rohkus võtab silme eest kirjuks. Hea füüsiline vorm aitab end mererannas mõnusalt tunda ja spordivõistlusi täiel rinnal nautida. Üks lihtsamaid ja käepärasemaid viise sportimisega alustada, on teha seda jooksurajal. Jooksupartneri spordiklubis juhendab Liina kord nädalas harrastajate gruppi. Seltskond on kirev – on neid, kellele tuleb tutvustada spordi põhitõdesid, kui ka neid, kes valmistuvad maratonideks. „Isiklikult soovin näha rohkem neid inimesi, kes soovivad alustada jooksutreeningutega. Ilmselt paljud ei julge tulla, sest pelgavad, et ees ootavad poolprofid. Samas on kõik inimesed kunagi nullist alustanud,” märgib Liina. „Esimene samm on kõige raskem, aga sisimas tuleb end kokku võtta. Pärast läheb lihtsamaks. Vähemalt Tallinna eri linnaosades on arvukalt harrastajate jooksugruppe, tuleb vaid enda jaoks sobivaim üles leida.”

Just ühistreeningutega liitumine on algajatele mugavaim viis, soovitab Liina. Kogenud juhendaja aitab vältida tüüpvigu ja üheskoos pingutades ei saa laiskusepisikule nii lihtsalt alla anda. „Olen koostanud kõikidele sobiva kava. Teeme soojenduse, jooksuharjutusi, tõstame üldkehalist toonust ja lõpetame venitustega,” täpsustab Liina.

Igapäevane suhtlus tippatleetidega

Oma teadmisi annab Liina kord nädalas edasi ka Triatloniklubi 21CC noortele, põhitöö on tal aga hinnatud kergejõustikumänedžeri Aivar Karotamme abistada. Liina ülesannete hulka kuulub Karotamme agentuuri kuuluvate sportlaste varustusega seonduv asjaajamine, võistluste korraldajatega suhtlemine ja hulgaliselt muid igapäevaseid toimetusi. Atleete leidub igalt kontinendilt, suurema osa moodustavad idaeurooplased. Kuna vene keele oskus vajab järeleaitamist, on Liina seni inglise keelega hakkama saanud. Töö käib vaba graafiku alusel ehk kõik, mis on vaja ära teha, tuleb ära teha, sõltumata kellaajast ja nädalapäevast.

Tasapisi keskmaajooksjaks

Spordiga on Liina olnud seotud maast madalast. See oli asjade loomulik käik, sest kõrgel tasemel keskmaajooksjatest vanemate Aleksandri ja Piia Tšernovi eeskuju oli nakkav. Ema ja isa Liinat aga tagant ei sundinud, sulgpallitreeningutega alustas ta esimeses klassis hoopis parima sõbranna eeskujul. „Mina olen selle aja laps, kes mängis õues: sõitsin rattaga, ronisin puu otsas ning ajasin poisse ja koeri taga. Toona polnud nutimaailma olemas,” krutib Liina ajaratast.

Kuuendas klassis hakkas Liina tegelema kergejõustikuga. Audentese spordigümnaasiumi siirdudes keskendus ta Valter Espe juhendamisel lühikestele distantsidele – leivaalaks kujunes 400 meetri tõkkejooks. Kiirust aga nappis ja gümnaasiumi lõpus proovis Liina joosta 800 ja 1500 meetrit. „Aeglase sprinteri kohta tuli hästi välja ja Tartu ülikooli õppima minnes algas koostöö Endel Pärnaga. Tegime tõsiseid keskmaajooksu treeningud,” meenutab Liina.

Poolproff jooksja

„Kaugsuhe” jätkus ka siis, kui Liina tagasi pealinna kolis, iseseisev harjutamine sobib Liinale. „Endel saadab treeningplaani, arutame selle omavahel läbi ja pärast raskemaid treeninguid annan tagasisidet,” ütleb Liina. „Sain Audenteses hea jooksukooli ning harjutuste väljamõtlemise ja enda motiveerimisega mul probleeme pole. Mul on Endliga hea klapp ja ma pole kordagi mõelnud treenerivahetuse peale. Olen harjunud plaanide järgi harjutama ja treeningprogrammi täitmine innustab mind. Kui mul jääb midagi tegemata, hakkab see mind painama.”

Kord päevas harjutab Liina kindlasti ja kui muu elu lubab, saab ka kaks korda päevas treenida. Liina peab end poolprofiks ja sellest piisab, et olla Eestis ülekaalukalt keskmaadistantside kuninganna. Koos sisevõistlustega on ta tulnud Eesti meistriks 26 korda.

Londoni MM-norm nõuab eneseületust

Samas oli Liina tunamullu lähedal sellele, et teeb võistlusspordiga lõpparve. 2015. aastal hakkas USA-s treeninglaagris olles jalg valutama ja Eestisse naastes kamandas doktor Madis Rahu Liina operatsioonilauale. Liinat kimbutas plantaarfastsiit, mis on talla all asuva paksu fastsia ehk sidekirme põletik. „See hooaeg jäi sisuliselt vahele. Pähe tulid igasugu mõtted, kuid otsustasin, et võtan järgmist hooaega vabalt ega pane endale kohustusi. See taktika õnnestus ja eelmine aasta oligi väga edukas,” meenutab Liina.

Juunikuus tegi Liina lühikese vahega kaks kiiret jooksu – 1500 meetris märgiti Eesti rekordiks 4.11,44 ja 1000 meetri tipptulemuseks 2.41,72. Amsterdami EM-il ta aga 1500 meetri eeljooksust edasi ei pääsenud.

Liina loodab, et hea hoog jätkub ka tänavu, samas annab ta endale aru, et Londoni MM-ile pääsemiseks tuleb end ületada. Staadionijooksudes on normid lihtsalt niivõrd kõrged – 1500 meetris peaks Liina isiklikust tippmargist kärpima neli sekundit. „Normid pannakse maailmataseme järgi ja selles suhtes mul etteheiteid pole. Proovin aega parandada, kuid olen realist, et nii suur arenguhüpe nõuab ideaalset õnnestumist. Mulle meeldivad kindla rütmiga jooksud, tõmblemine ja passimine mulle ei istu,” arutleb Liina.

Valgetel on raskem

Jooksualade ülemaailmset seisu vaadates tundub, et valgenahalistel on ükskõik millisel distantsil järjest raskem läbi lüüa. Liina tõstab küll esile tänavusel Belgradi sise-EM-il 1500 ja 3000 meetri kulla võitnud Suurbritannia jooksjat Laura Muiri, kuid möönab, et siinkirjutajal võib õigus olla. Aga miks see nii on?

„Treener Harry Lemberg on öelnud, et kui viia Etioopiasse ja Keeniasse McDonald’s, nutiseadmed, meelelahutus ja heaoluriikide mugavused, on jooksutase õige pea võrdne,” ütleb Liina. „Näiteks etiooplastele annab eelise merepinnast kõrgemal elamine ning maast madalast paljajalu liikumine ja jalgsi pikkade vahemaade läbimine. Tegemist on akumuleerunud treeninguga ja näiteks eestlastel on raske seda hiljem tasa teha. Kesk- ja pikamaajooksus on hea tulemuse nimel vaja teatud maht läbida ja mida varem sellega alustada, seda parem.”

Hommikud algavad pudru, võileiva ja kohviga

Iseenesestmõistetavalt jälgib Liina, mida suhu pistab, kuid liigset stressi ta endale sellega ei tekita. Häbelikult silmi maha lüües tunnistab sarmikas naine, et aeg-ajalt tuleb ette ka kiirtoidu ja maiustustega patustamist. Hommikuid alustab Liina reeglina pudru – lemmikuteks on manna- ja kaerahelbepuder –, võileiva ja kohviga. Iga kolme kuu järel laseb Liina endale veretesti teha ja otsustab selle põhjal, milliseid toidulisandeid tarbida. Aasta ringi võtab Liina rauda ja multivitamiine. Laktoosi- ja gluteenivabadesse toitudesse suhtub Liina aga kerge umbusuga. Tema hinnangul on tegemist eelkõige suure äriga, mis sai alguse suhkru- ja rasvavabadest toiduainetest. „Kui inimesed arvavad, et free-free toit neile sobib, siis lasku käia. Samas tundub mulle, et liiga tihti ja kergekäeliselt pannakse endale kõikvõimalikke diagnoose. Inforohkus internetis on osa inimesi hulluks ajanud,” nendib ta. „Ülekaalulisuse põhipõhjus on ikkagi see, et tarbime rohkem, kui kulutame. Soovitan süüa võimalikult palju nii-öelda puhast toitu. Kindlasti tasub suvel marju korjata ja hoidiseid teha ning need talveks sügavkülma panna. Selle asja eest hoolitseb mul ema.”

Esikolmik_MJ2016 — Maijooksu esikolmik 2016
Foto: Heiki Rebane

Rahvajooksudel puudub pinge

Liina soovib tänavu vahelduse mõttes osaleda ka rahvaspordiüritustel. Hooaja võiduka avastardi tegi aprillis Lõuna-Aafrika Vabariigis treeninglaagris käinud Liina 20. mail peetud ja vaid naistele suunatud SEB Maijooksul. Samuti on ta lubanud kohal olla 19. augustil toimuval Peetri jooksul. „Rahvajooksudel puudub igasugune pinge ja saan täielikult olustikku nautida. Hea keskmaajooksja peab suutma ka hästi 10 kilomeetrit läbida. Maijooksu puhul on lahe see, et võites oled ühtlasi ka esimene lõpetaja. Tavaliselt jookseme koos meestega ja naisvõitjale ei pöörata nii palju tähelepanu,” sõnab Maijooksu neljakordne võitja Liina.

Eesti rahvaspordiürituste korraldamise taset peab Liina kõrgeks. „Konkurents on niivõrd tihe, et kehvasti korraldatud võistlusele inimesed lihtsalt ei tule. Harrastajatel on niivõrd palju kogemusi ja tähelepanu pööratakse ka pisiasjadele, seetõttu tulebki osalejaid kingitustega meelitada ja millegi põnevaga üllatada,” lausub Liina.