Laskesuusatajaid meedia teemadel nõustav ja riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaadi pressiesindaja Greete Kempel (29) on kuues eestlasest Olümpiaakadeemia magistrant. Greete jagas meiega muljeid põnevatest õpingutest Kreekas ja ka oma arvamust Eesti spordist.
Greete on spordi valdkonnaga seotud olnud eelkõige kommunikatsiooni poolelt. Ta töötas Klubi Tartu Maraton juures, kus kirg spordi vastu hinge puges ja jäi. Laskesuusatajate tiimis aitab Greete võistlusi pildil hoida ning meediatreeningute kaudu kaasa sellele, et sportlased oleksid head kõneisikud ja partnerid ajakirjanikele. Tartu Ülikooli suhtekorralduse bakalaureusele ja kommunikatsioonijuhtimise magistrikraadile täiendust otsides kuulis ta sõbrannalt Kreekas asuvast rahvusvahelisest Olümpiaakadeemiast. „Ühe suure osana õpetatakse seal olümpiahariduse temaatikat: miks on olümpia läbi ajaloo oluline olnud, mis on sellega seotud väärtused ja kuidas neid igapäevaelus rakendatakse.”
Impulsiivse inimesena tutvus Greete kooli kodulehega ja otsustas proovida.
Kirju seltskond
Kandideerimisprotsess oli pikk ja nõutavaid dokumente palju. Lisaks ülikooli ja Eesti Olümpiakomitee soovituskirjale olid vajalikud nii keskkooli kui kõrghariduse diplomid, motivatsioonikiri ja CV. Dokumendid tuli postiga Kreekasse saata ja sellele järgnes telefoniintervjuu. Mais alguse saanud kandideerimine päädis 19. septembril esimese koolipäevaga Kreekas.
„Mulle tundus, et nad otsivad hästi erinevaid inimesi eri maailmajagudest, kes üksteist täiendaksid. Meil oli koos 22 riiki ja 25 tudengit, väga äge klass. Kõige vanem õpilane oli 50+ ja noorim just bakalaureuse lõpetanu. Palju rõhuti sellele, et kooli tulnud inimesed omavahel suhtleksid ja erinevad kultuurid põimuksid. Koht, kus me elasime, oli keset eimidagit iidses Olümpia külas mägede vahel.” Akadeemia asub suletud territooriumil ja toimib üliõpilaslinnaku põhimõttel. Enamasti elatakse kahestes tubades.
Õppetöö oli intensiivne
Rahvusvaheline Olümpiakomitee aktsepteerib ja toetab Olümpiaakadeemia tegevust. Paljud kooli õpilased on ROK-i solidaarsusfondist ka toetust saanud. Akadeemia õppemaksu omaosalus on 3000 eurot, ülejäänu kaetakse kooli sponsorite tol. EOK abiga sai ka Greete ROK-i solidaarsusfondi stipendiumi.
Õpe toimus akadeemias kahes tsüklis loengutena – mõlemal korral üheksa nädalat. Vahepeal oli kõigil võimalus neljaks kuuks koju sõita, aga puhkamise asemel tuli ka siis esseesid kirjutada. „Õpe oli intensiivne ja semestri jooksul tegime viis eksamit. Ametlikku õpet on kokku poolteist aastat ja nüüd on mul vaja veel magistritöö kirjutada. Minu juhendaja on Belgiast.”
Oma magistritöö raames plaanib Greete uurida, milline on hea juhtimistava spordis, ja kõrvutada nii Eesti kui rahvusvahelist praktikat. „Eesmärk on sellega meie spordialaliite aidata. Kui tänu minu töös osalemisele mõtleb alaliit läbi, kas võiks midagi paremini teha, või jõuab järeldusele, et neil on kõik hästi, siis juba see on hea.”
Läbiv olümpiateema
Greete kirjeldab, et üks osa õppest keskendub olümpiaharidusele, aga oluliseks peetakse ka spordi juhtimist laiemas mõttes. „Kõik, mis on seotud olümpiamängudega tervikuna. Lisaks rahvusvahelised suhted, turundus ja sponsorlus.” Põhjalikult õpiti mängude ajalugu ja analüüsiti, mis on olümpia pärand tänapäeval. Õppe käigus külastas kursus ka antiikolümpia külasid ja kaasaegse olümpia mekat Ateenat.
Valikainete üle otsustati ühiselt, kuna koolis on korraga vaid üks grupp tudengeid ja õppejõud sõidavad üle maailma vaid nende jaoks kohale. „Kõik, kes loenguid andsid, olid mingil määral olümpia teemaga seotud, kas selle ajaloo tundmise või mängude reaalse korralduskogemuse kaudu. Tase oli klassis väga erinev ning huvitav oli vaadata, mis küsimused tekkisid ja kuidas inimesed omavahel professionaalsel tasandil suhestusid.”
Rahvusvaheline kogemus
Seos spordivaldkonnaga ja akadeemiline taust tulevad nii kandideerimisel kui loengutes ainult kasuks. „Nad tahavad oma ala spetsialiste ja et inimesel oleks eelnev kogemus. Nende eesmärk on anda sulle teadmine, mille viid oma riiki, ja et sul oleks reaalne võimalus õpitut ellu viia.” Õpet Greete väga raskeks ei hinda, kui jätta kõrvale pea et iganädalane esseede kirjutamine. Intensiivne aeg ja rohke info päheõppimine tagas selle, et nüüd saab ta olümpiaga seonduvat entusiastlikult edasi jagada.
Oma kogemuse juures peab Greete hindamatuks just võimalust arutleda rahvusvahelises keskkonnas spordimaailma plusside ja miinuste üle.
Erinevus rikastab
Olümpiaakadeemia üks eesmärk on võimalus vastastikku kultuure rikastada. Mitmekülgses seltskonnas laienes Greete silmaring ka eri riikides toimuva poolest ja ta tunnistab, et pärast kodumaalt ära olemist saab aru, et Eestis on kõik päris hästi. „Mõistsime, et sa ei saa sundida inimest aru saama mingitest ühiskonnanormidest, kui see tema riigis nii ei ole. Koos olid eri usundid ja inimesed, kes ei usu midagi.”
Arutelude ja argumenteerimiste tulemusena ja kuuldes, kuidas käivad asjad teistes riikides, mõtles Greete, mida ja kuidas Eesti võiks üle võtta. „Kõik need kogemused on oluliselt suurem pagas kui see, mis tegelikult loengutes õpetati. Üks tulisemaid vestlusi oli meil näiteks teemal naised ja sport just moslemite ja nende õiguste võtmes. Samuti, kas McDonalds peaks toetama noorte olümpiamänge, arvestades huvide konflikti. Meid õpetati väitlema ja filosofeerima igasuguste teemade üle, lõpuks võisime kõik teemad mustaks ja valgeks argumenteerida.”
Kaduv olümpiavaimsus
Olümpiaakadeemia mõjutuste tulemusena ei näe Greete sporti enam mustvalgelt. Lisaks tulemusele peab ta oluliseks sportlaste võimalust saada osa millestki suurest. Olümpia jätkusuutlikkuse nimel tuleks Greete arvates kaaluda korraldamise õiguse andmist riigile, mitte linnale. „Mängude korraldamine on kallis ja vaja on arendada tohutud taristud. Linnale üksi on see päris suur koorem. Minu seisukoht on, et need mängud on kasulikud ja neid tuleb kindlasti teha. Näiteks Barcelona mängud tegidki sellest linnast selle, mis ta praegu on. Kuigi praegu on Barcelonas probleeme turistide rohkusega, siis 1992. aastal oli mängude kasu linnale väga selge ja oodatud.”
Sportlaste poolelt tajutakse küll olümpia tähtsust võidu väärtuse mõttes aga enam ei peeta nii oluliseks mängude ajaloolist olemust. „Eestis on olemas olümpiaakadeemia, sain sellest teada alles Kreekas. Nad töötavad noorematega ning korraldavad koolide olümpiat, loenguid ja seminare.” Greete leiab, et üks viis olümpiaalaseid teadmisi jagada, on teha seda eri ainete käigus ehk integreeritud ainekava vahendusel näiteks kehalise kasvatuse, geograafia- ja ajalootundides.
Legendaarne ja ajalooline
Juba lastespordi tasandil jääb Greete sõnul liigselt tulemusele keskendumise tõttu spordis lusti väheks. Võitlusvaim tuleb võistlusolukorras sisse niikuinii, seda ei pea liialt survestama, ja eriti laste puhul võib rääkida ka teistest väärtustest, mis spordis on. Täisasvanutest rääkides antakse olümpiamängude raames välja Olympic spiriti auhinda, mis tähendab spordimehelikkust. Võistlustel tuleb ikka ette olukordi, kus näiteks liidril tekib enne finišijoont tõsine probleem. Siis on medalijahtijatel tarvis otsustada, kas aidata hädasolijat või noppida võit endale. Tippspordis on asjad teised ja tulebki keskenduda eelkõige tulemusele. Treeningute heaks soorituseks vormistamine on raske töö vili, mida iga sportlane ja tema toetaja noppida soovib.
Akadeemias õppimine on avardanud Greete silmaringi ja ta räägib õhinal, kuidas algselt olid mängud pühendatud jumalatele ja sportlasi kujutati samuti jumalustena. „Sõja ajal kuulutati 30 päevaks välja rahu, et inimesed saaksid turvaliselt antiikolümpiamängudele tulla. Kõik need legendid ja ajalugu on midagi, mida iga sportlane võiks teada.”
Terve Eesti eest
Eesti spordist arvab Greete, et sportlastele tuleks seada realistlikud ootused ja rõõmustada ka selle üle, kui sportlane teeb ennastületava tulemuse, isegi kui see pole medalikoht. „Minu jaoks on see surve häiriv, et sa kas tood medali või sa ei ole mitte keegi. Väga palju oleneb sportlase motivatsioonist, tema andekusest, taustsüsteemist ja lähedaste toetusest. Neid tegureid, mis edu toovad või viivad, on niivõrd palju.”
Sageli on Greete sõnul näiteks noortest täiskasvanute vanuseklassi minejatel isegi elementaarsed tingimused, nagu ravikindlustus ja toimetulekuks vajalik sissetulek, täitmata.
Sarnaselt kunstnikega võiks Greete arvates ellu kutsuda sportlase palga. „Neil peaks olema vähemalt kindel igakuine sissetulek, sest nad teevad ju tööd, millele elab kaasa ka avalikkus. Seda olenemata sellest, kas tipptulemuseni jõutakse lähiajal või kümne aasta pärast. Kogu selle aja peab sportlane trenni tegema, puhkama ja taastuma. Kaasa võiks elada mitte ainult sportlase võidule, vaid ka tema teekonnale, mis ihaldatud võiduni viib.”
Sport ei jäta külmaks
Greete arvates on Eesti sportlased fantastilised, väga sihikindlad ja töökad ning juba sellepärast tasub spordi valdkonnas töötada. „Arvestades, kui väike on sport näiteks võrreldes maailma poliitikaga, ja teades, kui palju sport võib tegelikult poliitikat mõjutada, on see väga lahe. Sport ei jäta kedagi külmaks!”
Viisaastakuplaani Greetel paigas ei ole, Kreekas käis ta omandamas uut kogemust, mida ka Eestis edasi anda. „See kogemus on mulle andnud rohkem, kui ma oleksin kunagi osanud oodata. Mul kui kommunikatsiooniinimesel on nüüd väga hea põhi ja kui kunagi soovin liikuda rohkem sisuliste teemade peale, on sellest veelgi rohkem kasu. See oli üliäge!”
Tekst: Kadri Kütt,
SõnajõudFotod: erkogu
