Juba Pierre de Coubertin proovis spordi rolli suurendamiseks ühiskonnas olümpiamänge kunstiga siduda. Selle suureks näiteks olid nüüdisaegsetel olümpiamängudel 1912–1948 toimunud kunstikonkursid.
Nendele eelnesid maailmanäituste raames korraldatud kunstivõistlused, kus edu saatis ka eestlast Amandus Adamsoni. Tsaariõukonnaski tuntud kunstnik saatis 1904. aastal Saint Louisi skulptuuri „Champion”, mille modell oli maadluskuulsus Georg Lurich ise.
Meie jõumees on olnud inspiratsiooniallikas nii mõnelegi loomeinimesele. Üks omapärasemaid teoseid temast on Eesti spordi- ja olümpiamuuseumi kogusse kuuluv maal, mille autor on kurttumm tõstja Voldemar Noormägi (1895–1968). Imikueas kuulmise kaotanud Noormägi hakkas raskejõustikuga iseseisvalt tegelema just Georg Lurichi kirjutatud raamatu näpunäidete järgi. Ise valmistas ta endale muuhulgas ka erinevaid tõstevahendeid ja võttis kasutusele tollal tundmatu kahe käega tõukamisel kükk-allaiste.
Tema pingutused treeningutel kandsid vilja ning 1922. aastal Tallinnas peetud mailmameistrivõistlustelt võitis Voldemar pronksmedali ja püstitas järgmisel aastal kaks maailmarekordit surumises. Noormägi osales 1924. aasta olümpiamängudel Pariisis, kus ta küll randmevigastuse tõttu medalite eest võidelda ei saanud. Võistlemise lõpetas ta vahetult enne 1928. aasta olümpiamänge, olles konkurentsitihedailt Eesti meistrivõistlustelt võitnud kolm kuldmedalit. Hiljem harrastas Voldemar Noormägi sportlike eluviise (muuhulgas ka talisuplemist), aga tegeles ka fotograafia ja maalimisega. Kuigi Lurichist valmis maal juba 1938. aastal, jõuti tema esimese isikunäituseni alles 2015. aastal.
Tekst ja fotod: Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum
