Miks organism vajab rasvhappeid?

Rasvhapped
Foto: Shutterstock.com

Täna teeme juttu headest rasvhapetest, mille hulka kuuluvad oomega-3, oomega-6 ja oomega-9 rasvhapped, kusjuures neist kaks esimest on meie kehale asendamatud ehk keha ei suuda neid ise toota, vaid peab saama toiduga. Lähemalt räägib erameditsiinikeskuse Confido juht dr Kadi Lambot.

„Rasvahapped on meie organismis oluline energiaallikas, eriti luustiku ja südamelihase rakkudes. Lisaks aitavad nad transportida organismi rasvlahustuvaid vitamiine, samuti on rasvahapped vajalikud sapi väljutamiseks soolde, mitme hormooni jaD-vitamiini sünteesiks organismis, kasvuprotsesside ja mitme muu olulise elutegevuse protsessi reguleerimiseks,” ütleb dr Lambot.

Ta toob välja, et kui räägime toiduenergiast, siis kasutame enamasti sõna „rasvad”, ja oluline on meelde jätta, et rasvad koosnevad omakorda rasvahapetest.

Toidurasvad sisaldavad kolme tüüpi rasvhappeid:

  • küllastunud rasvhapped;
  • monoküllastumata rasvhapped;
  • polüküllastumata rasvhapped.

„Küllastunud rasvhapped on ülekaalus loomset päritolu rasvades, näiteks seapekis ja võis, loomset päritolu rasvad on toatemperatuuril tavaliselt tahked. Mono- ja polüküllastumata rasvhapped on aga ülekaalus enamikes taimset päritolu rasvades, näiteks rapsiõlis. Kaht polüküllastumata ehk asendamatut rasvhapet–linoolhapet (oomega-6rasvhape) ja linoleenhapet (oomega-3rasvhape) –ei ole inimorganism võimeline piisavalt iseseisvalt tootma, mistõttu peab neid saama toiduga. Erinevates rasvades on nende kolme rasvhappe tüübi hulk varieeruv,” selgitab dr Lambot.

Dr Kadi Lambot
Dr Kadi Lambot Foto: Olga Makina

Mis on oluline?

Rasvahapped on organismi energiaallikas. Kui me toitume mitmekülgselt ja saame kätte kõik vajaliku, ei olegi probleemi. Dr Lamboti sõnul on tänapäeva peamine probleem pigem see, et süüakse valesid rasvu ja ühekülgselt. „Ehk teisipidi – oluline on eri rasvhapete tasakaal ehk õiges vahekorras tarbimine. Õigete vahekordade kohta on väga palju soovitusi ja siin võib väga sügavuti minna: loomsete ja taimsete rasvade tasakaal, mono- ja polüküllastunud rasvade tasakaal ja omakorda polüküllastunud ehk asendamatute rasvade tasakaal. Kuid lihtsustatult on tervislik toitumine see, kus enamik kaloritest ja rasvadest saadakse taimsetest allikatest, sh taimsetest õlidest. Oluline on, et saaksime toiduga piisavalt asendamatuid rasvahappeid, mida organism ise ei tooda.”

Miks rasvhappeid ikkagi vaja on?

„Asendamatud rasvhapped muudetakse keha rakkudes paljudeks koehormoonideks, mis mängivad rolli väga paljudes regulatoorsetes funktsioonides. Tekkinud koehormoonid väldivad trombotsüütide ehk vereliistakute kleepumist, parandavad vereringet ja vähendavad põletikke. Seega, kui me ei saa piisavalt asendamatuid rasvahappeid, on oht mitme südame-veresoonkonnahaiguse tekkele ja tegelikult veel üsnagi paljudele probleemidele,” selgitab dr Lambot. Näiteks võivad asendamatute rasvhapete puudusele viidata järgmised sümptomid (siiski rõhutab doktor, et need sümptomid võivad olla omakorda seotud teiste tekkepõhjustega, organism on kompleksne):

  • halb mälu või kontsentratsioon;
  • kehv koordinatsioon või häiritud nägemine;
  • kuivad juuksed või kõõm;
  • kuiv või kare nahk ja kalduvus ekseemidele;
  • õrnad, pehmed ja kergesti murduvad küüned;
  • sage urineerimine ja/või janu;
  • premenstruaalne sündroom ja tundlikud rinnad;
  • kuivad, märjad ja sügelevad silmad;
  • kõrge vererõhk;
  • põletikulised protsessid nagu liigesepõletik;
  • depressioon või ärevus;
  • meeleolukõikumised.

Toitumisharjumused ja füüsiline koormus

Alati on lihtsam probleeme ennetada kui neid lahendada ja tervise puhul on tegelikult lihtsad tõed, mida jälgida. „Tervislik mitmekesine toitumine ja piisav füüsiline liikumine on haiguste ennetamise ja tervisliku elustiili alus. Alustama peaks sellest, enne pole mõtet energiat ja aega muule ehk täppisteadusele rakendada. Esmatähtsad asjad tuleb kõigepealt korda saada ja pärast seda saab juba mõelda, kas on oldud õigel teel ja mida oma tervise heaks lisaks teha saab,” tõdeb ka dr Lambot.

Kui liikumine ja toitumine on paigas, aga esineb sümptomeid, mis võivad viidata rasvhapete puudusele, siis üks võimalus on end nende suhtes testida. Samas, kui pöörduda perearsti poole, siis suure tõenäosusega on ka tema esmane soovitus vaadata üle oma toitumisharjumused ja füüsiline aktiivsus ning analüüsid tehakse ainult siis, kui arst leiab, et nende tegemine on põhjendatud ja vajalik. Kui inimese enda soov on põhjalikumalt teada saada, mis seisus on organismi rasvhapete olukord, siis on võimalik pöörduda toitumisnõustaja või -terapeudi poole, või siis otse laborisse. Võimalusi on arvukalt.

ZinZino-Banner

Teaduspõhised soovitused

Seda, millal oleks mõistlik rasvhappeid toidulisandina lisaks võtta, on keeruline öelda. „Tervete ja tasakaalus inimese jaoks kindlaid tõenduspõhiseid soovitusi toidulisandite tarvitamiseks haiguste ennetamiseks praegu ei ole,” ütleb dr Lambot ja toob välja, et eelmisel aastal avaldatud Ameerika Südameassotsiatsiooni teaduslikus seisukohas on kirjas, et oomega-3 rasvhapete kasutamine on mõistlik inimestel, kellel on juba eelnev südame-veresoonkonnahaigus. „Mitme uuringu põhjal ütlevad teadlased, et oomega-3 rasvhapped kaitsevad aju ja näiteks väheneb tõenäosus haigestuda Alzheimeri tõppe, samuti vähenevad diabeedi ja depressiooni risk. Teaduspõhine meditsiin saab soovituste andmisel tugineda ainult uuringutele ja praegu ongi käimas kaks suurt uuringut – üks USA-s ja teine Ühendkuningriigis, millest  oodatakse täiendavat infot oomega-3 rasvhapete kasutamise kohta 40 000 patsiendil.”

FCI Levadia kapten Dmitri Kruglov Foto FCI Levadia
FCI Levadia kapten Dmitri Kruglov Foto: FCI Levadia

Testid annavad infot

Rasvhapete taseme testid on teinud ning omega-3 rasvhappeid sisaldava õli korrapäraselt tarbimist on omal nahal katsetanud näiteks FCI Levadia jalgpallimeeskond. FCI Levadias kaardistati sportlaste tervise hetkeolukord ja tehti veretestid, mis näitasid oomega-3 seisu organismis, vastavalt tulemustele hakkasid sportlased omega-3 rasvhappeid sisaldavat õli lisaks võtma. „Nüüd testime jooksvalt 3–4 korda aastas. Testid annavad meile infot sportlaste oomega-3 taseme kohta organismis ja tänu sellele saame muuta kalaõli kogust, mida igapäev toitumisele lisaks võtta,” räägib FCI Levadia füsioterapeut Toomas Rebane.

„Oomega-3 on organismile vajalik rasvhape, mis reguleerib hulka olulisi protsesse ja üks nendest on rakumembraani läbilaskevõime parandamine, tänu oomega-3 rasvhappele saame parandada rakkude toitainete omastamist. See parandab nii organismi üldist seisukorda kui kiirendab traumadest paranemist.” Rebane usub, et oomega-3 tarbimine toidulisandina on sportlaste seisundile kasuks tulnud. „Hindan olukorda positiivseks – traumadest taastumine on ajaliselt vähenenud ja immuunsüsteem on tugevam, et võidelda viirushaigustega. Samuti on kiirem taastumine haigustest ja rasketest treeningutest,” tõdeb füsioterapeut kokkuvõtteks.

Rasvhapped
Rasvhapped Foto: Shutterstock.com

Kuidas liigitatakse rasvhappeid?

Rasvhapped on organismis ehitusüksused, nad kuuluvad nii triglütseriidide, vahade, fosfolipiidide kui ka glükolipiidide koostisse. Rasvhapped on organismis, eriti luustiku ja südamelihasterakkudes, oluline energiaallikas. Ajurakud kasutavad rasvhappeid energiaallikana vaid vähesel määral, sest eelistavad energiat toota glükoosist ja ketoonist.

Rasvahappeid liigitatakse mitut moodi

Esiteks ahela pikkuse alusel: lühikese, keskmise, pika ja väga pika ahelaga rasvhapped, vastavalt süsinikuaatomite arvule.

Teiseks küllastunud rasvhapeteks, kus süsinikuaatomite vahelised sidemed on ühekordsed, ning küllastumata rasvhapeteks, kus esineb vähemalt üks kaksikside kahe süsinikuaatomi vahel.

Mõni näide, millisest toidust rasvhappeid saame

Oomega-3 rasvhapped

Lina-,chia-,tudra-, kanepi-, kõrvitsa- ja rapsiseemned ja õlid on head oomega-3 rasvhapete allikad, mis kaitsevad südamehaiguste, diabeedi ja muude haiguste eest. Oomega-3 rasvhappeid leidub ka mitmes taimes ja vetikates. Kõige rikkamad õlid oomega-3 rasvhapete poolest on linaseemne- ja tudraõli.

Kala on toiduna väga kasulik, kuna sisaldab rohkesti rasvhappeid EPA ja DHA (eriti makrell, anšoovis, sardiin, heeringas, tuunikala, tursk, forell ja lõhe), mida meie keha muidu oomega-3 rasvhappest moodustab. Kalas on need rasvhapped juba valmiskujul olemas.

Oomega-6 rasvhapped

Oomega-6 rasvhapped on ka kasulikud asendamatud rasvhapped, kuid nende tarbimist peaks piirama. Tänapäeva toidus on kahe asendamatu rasvhappe – oomega-3 ja oomega-6 – vahekord nihkunud oomega-6 kasuks määral, mis ei ole enam tervislik.

Oomega-6 rasvhappeid on palju eeskätt päevalille- ja maisiõlis ning teravilja ja loomsete jahudega toidetud loomade lihas. Nende rasvhapete ületarbimine soodustab kehas põletikulisi protsesse. Meie esivanemate toidusedelis oli oomega-3 ja oomega-6 rasvhapete vahekord umbes 1:2, tänapäevainimese toidus on nende vahekord aga umbes 1:20.

Paljude õlide oomega-6 sisaldus on kõrge, aga oomega-3 nad ei sisalda (päevalilleõli, värvohakaõli jt). Õlide või seemnete segu kindlustab meile need vajalikud rasvhapped õiges vahekorras.

Gerd Kanter Foto: EKJL
Gerd Kanter Foto: EKJL

Gerd Kanter:

Viimased kuus kuud olen regulaarselt tarbinud Zinzino Balance Oil rasvhappeid sisaldavat kalaõli toidulisandit. Sel perioodil tehtud kaks verestesti on näidanud selgelt trendi, et rasvhapped kehas on saavutanud hea tasakaalu ja ideaalist on puudu ainult mõni protsent. Toote tarbimine on kindlasti aidanud tugevdada organismi immuunsust, sest viirusterohke talv ja kevad on õnnestunud üle elada ilma viirushaigustesse haigestumata. Samuti on toote tarbimine aidanud paremini taastuda tugevatest treeningutest.

Jaak Salumets Foto: Siim Semiskar
Jaak Salumets Foto: Siim Semiskar

Eesti Korvpalliliidu president Jaak Salumets:

Minu esimene kokkupuude Zinzino tervisetoodetega ulatub kahe aasta taha. Tegin Zinzino veretesti, mida analüüsiti Norra laboris Vitas AS, et saada teada, milline on minu organismis rasvhapete tase ja tasakaal. Tänaseks olen teinud ka kordustesti, mis näitas, millised on minu organismis toimunud muutused–nimelt olin saavutanud tasakaalu 3:1.

Pean tõdema, et pole aastaid haige olnud. Minu liigeste liikuvus on paranenud ja lihased muutunud elastsemaks. Minu keha ja vaim on saavutanud tasakaalu! Kui olin omal nahal selgitanud, et Balance Oil oli viinud rasvhapped tasakaalu, otsustasin seda ka teistele korvpalluritele soovitada. Nii sündiski koostöö Zinzino AB ja Eesti meeste korvpalli rahvuskoondise vahel. Tänaseks on tehtud hulk vereteste meeskonnale ja tulemused aina paranevad. Tagasiside treeneritelt, meeskonna arstidelt ja mängijatelt on olnud positiivne.

Tekst: Merilin Piirsalu