Paljudele inimestele toob suve algus kaasa õietolmuallergia ja sellega kaasneva halva enesetunde. Kui lisaks allergiale on tunda ka õhupuudust, köha ja vilistavat hingamist, on põhjust pöörduda perearsti poole ja teha astmatest. Kuigi diagnoos on eluaegne, on astmaravi tänapäeval väga tõhus ning võib patsiendi ja arsti hea koostöö korral lubada ka tipptasemel sporditegemist.
Astmat võib esineda kõigil, sõltumata vanusest ja elustiilist. Esimesed nähud, mis peaksid inimese oma tervise suhtes tähelepanelikuks tegema on õhupuudus, köha ja vilistav hingamine. Astma puhul on eriline see, et raskendatud on just välja hingamine.
Astma kaasneb sageli allergiaga, mistõttu tuleks vältida allergiat tekitavate teguritega kokkupuutumist. Nii kurb kui see ka pole, peavad arstid sageli soovitama ka koduloomadest loobumist. Kõige kahjulikum on aga astmat põdevale inimesele suitsetamine või passiivne suitsu sisse hingamine.
Esimeste astma sümptomite esinemisel tuleb pöörduda perearsti poole, kes teeb ise astmatesti või suunab inimese spirograafiauuringuks kopsuarsti juurde.
Dr Ann Jäätma
Astma diagnoos on eluaegne
Kuigi astmat päris välja ravida veel ei osata, võib haigus ise olla ajas muutuv. Näiteks võib väga erinevatel põhjustel esineda selliseid perioode, kus inimene tunneb ennast hästi ja astma sümptomeid ei tunne. Sellistel puhkudel on oht, et inimesed jätavad omal algatusel ravi pooleli. See on aga viga, sest järjepideva ravi puudumisel võivad astmahood hoopis ägeneda või varasem ravi ei pruugi enam mõjuda. Kui inimene tunneb ennast hästi, tuleb arstiga igal juhul konsulteerida. Suure tõenäosusega määratakse inimesele seejärel uus ravi.
Sageli on ravi pooleli jäetud seetõttu, et on kardetud astmaravimis sisalduvat hormooni. On kahetsusväärne, et meil on ravimite kohta jätkuvalt liikvel palju müüte ja uskumusi, mida järgides tehakse endale tegelikult karuteene.Kinnitan, et hormooni sisaldav astmaravi ei põhjusta kehakaalu tõusu.
Oma haigust peab tundma
Astmahaige võib vahel vajada ka erakorralist abi, kuigi tänapäeva ravivõimalused on nii efektiivsed, et eluohtlikke kriisiolukordi tuleb väga harva ette. Kindlasti tuleb ravimeid alati kaasas kanda, et olla erinevateks olukordadeks valmis.
Eriti tähelepanelik peab olema astmahaigete laste puhul, sest neil on suurem risk haigestuda külmetus- ja viirushaigustesse, mis võib omakorda hingamist raskendada. Samuti tasub tähelepanelikum olla vanemaealistega, kes põevad ka teisi kroonilisi haigusi ja kelle immuunsus on seetõttu nõrgem. Soovitame astmahaigetel end ilmtingimata vaktsineerida ja sel moel raskematest haigusjuhtudest hoiduda.
Samas kõigil neil, kel on tervislikud eluviisid, kes toituvad mitmekesiselt, liiguvad piisavalt ja väldivad stressi, on võimalik astmat hästi kontrolli all hoida. Järjepideva ja tõhusa ravi korral on võimalik isegi tipptasemel spordiga tegeleda. Kopsuarstide praktikas on näiteid inimestest, kes läbivad astmahaigena ka paarisajakilomeetriseid suusamaratone.
Värskes õhus harrastuse tasemel sporti teha on tegelikult isegi väga soovitatav. Ka lapsed ei peaks kehalise kasvatuse tundidest puuduma, vaid oma kopsude tugevdamiseks julgelt kaasa lööma.
Viis soovitust sportlasele
Pöördu arsti poole, kui sporditegemine on muutunud tavapärasest raskemaks ja pärast füüsilist pingutamist on tunda hingamisraskust, suurenenud on rögaeritus, esineb vilistavat hingamist ja köha.
Astma on eluaegne haigus ja seda tuleb ravida vastavalt arsti ettekirjutusele.
Haigusnähud võivad aja jooksul muutuda. Ära jäta ravi pooleli, kui tunned ennast ajutiselt hästi. Pea nõu oma arstiga, kes vajadusel ravi muudab.
Õpi oma haigust ja oma piire tundma. Kanna alati ravimeid kaasas.
Astma ei takista sporditegemist. Värskes õhus harrastussport on astma korral isegi soovitatav.
Tekst: Ann Jäätma
Fotod: Shutterstock.com / Põhja Eesti Regionaalhaigla
