Vaid loetud päevad on jäänud ühe parajalt hullumeelse ettevõtmise stardini. Kui kõik läheb nii, nagu peab, siis laupäeval 6.30 peaksin olema stardikanga all ning ootama oma korda, et tormata Läänemere avarustesse.
Minul läheb sel päeval ehk kõige kergemini. Kiire pooleteisetunnine sutsakas vees, mõnus värskendus kuumas suveilmas, kuid päevakangelased on Piret ja Silver, kes on rajal tunduvalt kauem. Me ei ole endale sättinud mitte ühtegi ajalist eesmärki, peale selle, et võiks kontrollajaga finišisse jõuda, kuigi ega kõige viimasenagi paha lõpetada ei ole. Kell lähenemas vaikselt südaöisele täistunnile, lõpusirge on ääristatud kõikide vabatahtlikega, kes on oma tööpostil lõpetanud ning viimaseid ergutama tulnud ning korralik heli- ja valgusshow. Nii võib lõpetada küll, aga teades meie sportlaste taset, siis jõuame finišisse kindlasti kiiremini.
Eks me kõik oleme parajalt trenni teinud, aga supervormis pole meist vist keegi. Vähemalt ei julge keegi sellist suurt avaldust teha, et on oma vormikõvera tipul. Piret tunnistas, et tunneb tõelist hirmu katsumuse ees ja tema närvikõdi ei vähenda ilmaprognoos, mis näitab tulevaks laupäevaks päeval 9 mm vihma. Armu ei anta ja raske saab olema, aga vahel peamegi mugavustsoonist välja tulema. Muidu lihtsalt kängub ära, kui vaid üksluiselt kulgeda.
Silveril on pisut kergem, sest peab ta ju jooksma neli ringi vanalinnas, kõikide toetajate ja sõprade silme all. See annab kindlasti power’it juurde ning küll ta lõpuni tuleb. Hiljuti mainis mees, et sai trennis esimest korda tunda tõelist haamrit. Nüüd mul on süda rahul, et kui meie ankrumehel jooksurajal taas haamer peaks tulema, siis vähemalt tunneb ta olukorra ära. Midagi ei tule üllatusena, sest võimalus, et teda korralik „sein“ tabab, on täitsa tõenäoline. Tähtis on sealt kuidagi välja tulla .
Soovige meile edu ning järgmine kord saame jagada muljeid rajalt. Ärge Tallinnas liikudes väga ärrituge, kui teed on kinni ning te õigeaegselt kusagile kohale ei jõua. Suur hulk inimesi täidavad oma eluunistust ning laske neil seda rahus teha. Aitäh!
Seniks kirjutamiseni!
Varasemaid postitusi loe siit!
Tekst: Ergo Kukk, IRONMAN Tallinn / Trismile
Fotod: erakogu / Gloria Maria Koppa
