Suvel taipoksis üliõpilaste maailmameistriks pärjatud Andra Aho saaks hakkama paljude aladega – ta on pikalt tegelenud tantsimise ja ujumisega, õppinud kunsti –, aga poks võlub teda eriti, sest tema sõnul annab see võimaluse teha seda, mida enamik ei julge.
See on karm ala ja julgust läheb kuhjaga tarvis. Kui tavapoksis lüüakse rusikatega, siis taipoks on kõige mitmekülgsem püstivõitlusspordi ala, sest kasutusel on nii käte-, jala-, põlve- ja küünarnukilöögid kui ka klintš ehk püstimaadlus. Andragi on löönud vastast nii, et veri väljas. Pärast matši on jalad läbi, sinikad on täitsa tavalised. Trennis sai tal kord suure varba liiges kannatada. Aga suuri vigastusi pole tema sõnul karta, sest matši ajal seisab kohtunik valvel.
„Kogu aeg on midagi juurde õppida,“ on naine ala vaheldusrikkusega rahul. „Iga vastasega kujuneb isesugune võitlus. Vastast õpid tundma esimeses raundis, siis valid selle konkreetse matši jaoks sobivaimad võtted.“
Kakskümmend viis matši
Tema treener Kevin Renno ütleb, et esimene asi, mida vastase kohta küsitakse, on seni peetud matšide arv. „Seal on suur vahe, kas on olnud viis, kümme või kakskümmend viis matši. Mida rohkem neid on, seda kõrgem tase.“
Iga lisanduv matš annab juurde nii võitlusoskusi kui ka enesekindlust neid oskusi kasutada. Andra Ahol on kakskümmend viis matši täis. Aga sinnani on tulnud käia pikk tee. Ta mäletab hästi oma esimest matši – seda tuli tal oodata poolteist aastat, enne kui leidus sobiv naisvastane. Taipoks on siiski rohkem meeste ala ja Andra trennikaaslasedki on peamiselt mehed.
Selle esimese matši ta küll võitis 2 : 1, kuid hinge jäi esialgu kahtlus, kas ta ikka tahab jätkata, sest lahing võttis nii võhmale. Kahtlemisest sai ta siiski kiiresti võitu ja enam pole küsimustki, kas jätkata või mitte.Nüüdseks on ka taipoksiga tegelevaid naisi palju rohkem ja iga Eesti Muay Thai Liiga võistlusega on näha, et võistelda soovivate naiste arv kasvab.
Seitse aastat taipoksi
Lapsena ei oleks Andra osanud ette kujutada, et hakkab poksijaks. Nagu paljud tüdrukud tegi temagi nii-öelda ilusaid alasid, käis kaheksa aastat show-tantsus ja neli aastat ujumises. Alad andsid tugeva sportliku vaimu, aga teismeeas tekkis tahtmine midagi uut proovida ja kindlasti võitlusspordis, et treenida enesekaitset.
Treener Kevin Renno klubi leidis neiu üles tänu linna peal nähtud kuulutusele, mis kutsus tasuta tundi. Andra võttis kaasa oma ema ja läks kohale. Nüüd on ta taipoksiga olnud seotud juba seitse aastat. Tema kaks ja pool aastat noorem õde Angela tuli juba järgmisse tundi kaasa. Ema, kes on tütreid alati nende huvialades toetanud, on ise käinud pikemalt sõudmistrennis.
„Angela siirdus paari aasta eest Austraaliasse elama ja töötama. Hiljuti andis ta teada, et leidis seal sobiva jõusaali, teeb taas trenni, ja oli saanud ka poksida,“ jagas Andra õe rõõmu.
Spordi, jõu ja ilu ühendamine on selle pere geenides.
Viimasel ajal on meedias palju räägitud noortekampadest, kes linna peal jõlguvad ja omavahel või võõrastega jõuvahekordi klaarivad. Andra soovitab lastevanematel panna lapsed juba varakult trenni. „See on lapsele kasulik, muudab rahulikumaks, annab enesekindlust ja julgust. Igaühele tuleb kasuks, kui ta oskab ennast kaitsta. Lapsed võiksid proovida erinevaid alasid – nii näeb ära, mis sobib ja meeldib. Paarist tasuta trennist ei piisa, selle ajaga näeb kõigest pealiskihti.“
Korrigeerib inimesi
Viimased aastad on tähendanud Andra jaoks suuri elumuutusi. Ta alustas õpinguid Sisekaitseakadeemia justiitskolledžis, kus on nüüd teisel kursusel. Õpitaval erialal on ebaharilik nimi: korrektsioon. Lahtiseletatult tähendab see vangide käitumise korrigeerimist, et neid saaks taas ühiskonda saata. Pärast kooli lõppu võib saada kõrgemaks vanglaametnikuks või inspektoriks, aga on veel valikuid, näiteks hakata koolitajaks. Esialgu tahtis Andra õppida hoopis koerajuhiks, aga need oskused saab ta soovi korral samuti omandada. Tulevane amet pole veel täpselt paigas.
Ta teab, et saaks vanglamüüride vahel töötades hakkama. Koolis on enesekaitsetunnid ja õpitakse psühholoogiat; sel õppeaastal lisandub relva käsitsemine. Omajagu teadmisi annavad vanglafilmide vaatamine ja vanglates käimine. Eesti kinnipidamisasutused on tema kursusel kõik läbi käidud. Aasta alguses käisid nad tutvumas Tallinna vangla uute hoonetega, mis avatakse aasta lõpus Rae vallas.
„Vangla on suletud keskkond, teistmoodi maailm. Aga vanglal ja vanglal on suur vahe,“ nendib Andra. „Näiteks Tartu vangla hakkab juba moraalselt vananema, eri hoonete vahel liikumiseks tuleb iga ilmaga minna läbi õue. Tallinnas hakkavad hooneid ühendama galeriid.“
Maailma parim üliõpilane
Tänu Sisekaitseakadeemiale, kes võttis enda kanda keerulise paberimajanduse, sai Andra Aho osaleda tänavu esimest korda peetud üliõpilaste taipoksi maailmameistrivõistlustel Tai Kuningriigis. Korraldaja FISU (International University Sports Federation) nõudis tudengiseisuse tõendamist. Paljud soovijad üle maailma jäid tulemata, kuna ei jõudnud dokumente õigeks ajaks korda teha: registreerus nelisada huvilist, kuid osalema jõudis sadakond. Andra võistles oma kehakaalus, kuni 54 kg, ja võitis.
Tähtis on kvaliteet
Võistlusteks valmistudes peaks taipoksija sõnul trenni tegema kaks korda päevas, aga et koolitundides tuleb ka käia, piirdub ta ühe korraga. Tähtis on järgida kindlat elustiili, ei mingit rämpstoitu ega õhtust maiustamist, ainult kvaliteetne „kütus“. Oluline on vaimne tasakaal, usk endasse.
Tais on ta korra varemgi võistelnud, paaril viimasel aastal on võistlused teda viinud ka Ameerikasse ja Mehhikosse. „Ameerikas oli minu vastane 38-aastane, keda vaadates sain kinnitust, et võin taipoksiga tegeleda veel pikalt,“ märgib Andra Aho.
Ta ei välista, et kunagi võtab uuesti pliiatsi kätte – lapsena õppis ta kunstigümnaasiumis ja talle meeldis väga joonistada. Kõige rohkem köitis teda inimeste joonistamine, portreed. Igas inimeses on midagi erilist, mida tabada.
Viimaste aastate olulisemad matšid koos Andra kommentaaridega
– FISU taipoksi üliõpilaste maailmameistrivõistlused, Pattaya, Tai Kuningriik. Juuli 2018. Finaalmatš hispaanlanna Laura de Blas de Pablo vastu. „Võitsin kõik kolm raundi, punktidega 30 : 27, ja sain oma kaalukategoorias üliõpilaste maailmameistriks.“
– Mai 2018. IFMA taipoksi maailmameistrivõistlused, Cancun, Mehhiko. Avaringi vastane ukrainlanna Lena Ovchynnikova. „Kaotasin matši punktidega, kuid pean seda väärt kogemuseks, sest Lena on paljude tiitlitega pärjatud võitleja. Tema matšidest vaatasin videoid juba kuus-seitse aastat tagasi, kui olin ise võitlusspordis alles üsna roheline. Oli väga põnev ja väärt kogemus nii meisterliku ja tuntud võitlejaga ringis kohtuda. Kaotus tema vastu andis mulle tohutult motivatsiooni juurde.“
– 3. märts 2017, Lion Fight 35, Mashantucket, Connecticut. USA. Vastane oli 38-aastane kogenud profipoksija Jeri Sitzes. „Matš pidi olema 5 × 3 minutit, professionaalne taipoks. Matš katkestati 3. raundis vastase suure verejooksu tõttu, mille põhjustasin küünarnukilöökidega, ja võit oli minu.“
Tekst: Aita Nurga
