„Suusatamise populaarsuse kasvuks on kõik eeldused olemas,“ arvab SA Eesti Terviserajad juht Alo Lõoke. Ta kinnitab, et kuigi inimestel tekib soov lumerõõme nautida alles koheva lumevaiba saabudes, saab sageli suusatada juba siis, kui maa on täitsa roheline või must. Paljud ei tea, et Eestis saab tegelikult suusatada pärast esimese pikema külmaperioodi saabumist kuni kevadeni välja.
„Viimane kevad näitas sama: õues oli maa must, kuid kunstlumega radadel olid sportimiseks kõik tingimused loodud. Märtsis ja aprilliski suusatamine sobib ka tavainimestele, mitte ainult fanaatikutele. Märts kaldubki olema kõige ilusam suusakuu, kui päike lisab kuhjaga rõõmu juurde,“ arvab Alo ja kutsub entusiastlikult eestlasi sagedamini suusarajale.
Kunstlumeradade arv suureneb
Kui mullu toodeti Eestis kunstlund 16 rajal, siis tänavu saavad talverõõmude nautlejad sportida plaani järgi 20 kunstlumerajal. „Järgmiseks eesmärgiks on veerandsada rada ja varsti peaksid liituma saared, et suusatada saaks nii Saaremaal kui ka Hiiumaal. Vaeslapse rollis on veel Raplamaa ja Lääne-Virumaa ning mõned suuremad linnad, kuid usun, et mitte enam väga kauaks,“ avaldab sihtasutuse juht lootust.
Missiooniga tiim
Eesti terviseradade võrgustikku kuulub üle 100 raja, mille heaolu eest hoolitseb kokku lausa paarsada väga tugeva missioonitundega inimest. „Soovime, et võimalikult paljud inimesed jõuaks õue liikuma, see on meie südameasi,“ kinnitab Alo. „Korraldame kogu tiimiga pidevalt kokkusaamisi ja töötubasid, jagame nii rõõme, muresid kui ka kogemusi. Kui vaja, läheme rajameistriga koos rajale ning teeme trasside ette valmistamise ja lume tootmisega seonduva puust ja punaseks ette. Rajameistrid suhtlevad omavahel palju, sest eesmärk on ühine.“
Kunstlume tootmiseks valmis
Uueks hooajaks on alates novembrikuust valmis nii poolsada lumekahurit kui ka muu rajatehnika. Kunstlume tootmisega alustamiseks on vaja püsivat külmalainet, sobivaim temperatuur algab –5 kraadist. „Lund saab toota ka –3 kraadi juures, kuid ideaalis võiks külma olla mõnevõrra rohkem. Lisaks peaks jahe ilm püsima pikemalt, sest ühe päeva jaoks ei ole mõtet tehnikat välja vedada. Kui tööga pihta hakkame, siis käib see ööpäev läbi ja mitmes vahetuses,“ selgitab Alo.
Paberi peal ja ideaaltingimustes kulub kunstlumest suusaraja valmistamiseks kaks ööpäeva, kuid enamasti tuleb arvestada vähemalt nädalaga.„Oluline on ka kogu eeltöö, mis hõlmab rajapõhjade ettevalmistust. Suviste raie- või pinnasetööde jäljed tuleb freesi või saha abil likvideerida. Kogu aluspind peab sile olema, roopaid ei tohi olla! Kunstlumega kaetakse tavaliselt kuni poolemeetrine kiht, vähem pole lihtsalt mõistlik. Kunstlumi sulab aeglasemalt ning on looduslikust lumest tihedam ja jäisem,“ selgitab Alo.
Rõõmu kogu perele
Terviseradade pideva hooldamise, kunstlume tootmise ja radade tegemisega vähemalt sama tähtis on inimeste teavitamine. „Paljud ei teagi, millised võimalused neid metsas ootavad. Kui isiklik varustus puudub, siis seda saab suuremates keskustes laenutada, lisaks pakutakse suusaõpet. Soovime, et inimesed tunneksid liikumisest rõõmu, saaksid seda teha kodu lähedal ja et nende esimene kontakt suusatamisega oleks positiivne, sest eduelamus toob nad rajale tagasi. Vastu saame paremad, tervemad, rõõmsamad ja sõbralikumad kaasmaalased. Muide, iga suusakeskuse juurde tuleb kindlasti lastele mõeldud kelgumägi,“ kinnitab Alo.
Kunstlund hoitakse üle suve
Lund toodetakse ka varuks, et järgmise hooaja alguseks paremini valmis olla. „Üle suve hoitakse Eestis lund nii Tehvandil kui ka Jõulumäel, sest kui talv tõotab tulla lumevaene, siis on Otepääl suurvõistluste korraldajatel vähemalt mingigi varu olemas. Edela-Eestis on spordientusiastid huvitatud võimalikult pikast hooajast. Jah, loomulikult on hoidmisel omad kaod, kuid leiame, et ettevõtmisel on mõtet. Muide, vähemalt poolemeetrise saepurukihi all olevad lumehunnikud kardavad pigem vett kui soojakraade,“ märgib Alo.
Kuidas leida lähim suusarada?
Veebilehel www.terviserajad.ee on pidevalt uuenev ülevaade kõikidest Eestis leiduvatest terviseradadest ja neil valitsevatest oludest.
Ilmatark lubab lund
Ilmavaatleja Einar Lareteil Alatskivilt on lumesõpradele häid uudiseid: nimelt näitavad loodusmärgid, et talv algab küll üksjagu heitlikult, kuid suusatada peaks saama ka looduslikul lumel. „Ida-Eestisse ja kõrgustikele, kuhu ka meie talispordikeskused Otepääl jäävad, on lund oodata detsembris. Korralikum lumekate sajab maha jaanuaris ja veebruaris, viimane on talvekuudest kõige külmem. Tartu maratoni peaks saama ikka ära pidada,“ ütleb ilmatark.
Lund ja mõnusat suusailma oskab Einar hinnata ja lubab, et sobivate tingimuste saabudes ei jää temagi spordivarustus nurka nukrutsema.
Tekst: Marta Vasarik
Fotod: Eesti Terviserajad SA
