Arvatavasti oleme kõik kogenud seda, et täiesti suvalisel hetkel tuleb peale magusaisu. Sageli lõppeb tüki šokolaadi võtmine terve tahvli söömisega või lonks limonaadi terve pudeliga. Miks magusaisu tekib, kuidas seda ohjeldada ja mida tegelikult süüa, sellest rääkisime toitumisnõustaja Vivika Virvega.
Miks me tahame suhkrut?
Suhkur on aine, mis vabastab dopamiini, seega saab eeldada, et see võib sõltuvust tekitada. Dopamiin on neurotransmitter, mis juhib meie motivatsiooni, mõnutunnet, liikuvust ja keskendumist. Kui dopamiini on vähe, siis on energiatase madal ja tekivad motivatsioonipuudus, une- ja mäluprobleemid ja veel paljud muud mured.
Selleks, et dopamiinitaset tõsta, on üheks võimaluseks süüa suhkruid, kuid jälgida tuleb soovitatud päevaseid annuseid, et vältida suhkrusõltuvust. Suhkrusõltuvus on ohtlik, sest sel on olemas kõik klassikalisele sõltuvusele omased tunnused ja rahulduse saamiseks vajame pidevalt suuremaid koguseid. See selgitab, miks sageli sööme mõne ruudukese asemel ära terve šokolaadi. Vivika sõnul on maksimaalne soovitatav kogus 2–4 portsjonit suhkruid päevas. Üks portsjon on näiteks kaks teelusikat suhkrut, mett või moosi, 10 g šokolaadi või 1 dl karastusjooki. Kui mõtled korraks enda tarbitavatele kogustele, siis mõtle ka sellele, kas püsid päevases normis.
Dopamiinitaseme tõstmiseks on tegelikult palju paremaid toite kui suhkur. „Saame seda tõsta ka loomulikul viisil, süües loomset toitu, seemneid, mandleid, õuna, banaani, avokaadot, peeti, rohelisi lehtköögivilju või juues rohelist teed,“ räägib Vivika, kelle sõnul oleks kõige õigem süüa õigel ajal õiget toitu ja teha piisavalt sporti.
Liiga palju lisatud suhkruid
Nii nagu kõik teised toiduained on ka suhkur mõõdukates kogustes lubatud. Kui organism seda aga liiga palju saab, siis võivad ohustama hakata tervisehädad, millest on hiljem kas keeruline või lausa võimatu vabaneda.
Paljud uuringud on näidanud, et ülemäärase suhkru tarbimine soodustab nii otseselt kui ka kaudselt südame-veresoonkonnahaiguste ja II tüüpi diabeedi arengut. Lisaks nimetatud haigustele võivad liigse suhkrutarbimise tagajärjel tõusta kolesteroolitase, vererõhk ja loomulikult kehakaal. Kaalutõusu vältimiseks on olulisel kohal piisav füüsiline aktiivsus, mida ei tohiks unustada ühelgi aastaajal, eriti külmemal perioodil, kui liikumist on märksa vähem.
Tervislikud valikud
On lihtne öelda, et hoidu suhkrutest ja toitu tervislikult, kuid mida see tegelikult tähendab? Vivika sõnul on võtmesõnadeks tasakaalustatud ja täisväärtuslik toitumine. „Pane oma toidulaud kokku võimalikult mitmekesiselt. Selle aluseks on hea võtta toidupüramiid, mis annab ülevaate, millised toidurühmad ja proportsioonid menüüs esindatud peaksid olema,“ ütleb ta. Kolm päevast põhitoidukorda ja 1–3 vahepala aitavad vältida suuri veresuhkru kõikumisi ja hoida isud kontrolli all. „Kui toitume õigesti, siis ei tohiks suurt magusaisu ja näksimisvajadust üldse tekkidagi,“ märgib nõustaja.
Mida kommi asemel süüa?
Tervist toetavaid valikuid ei ole keeruline teha. Tervislikke näkse saame väga lihtsalt valmistada puuviljadest, marjadest, pähklitest ja seemnetest. „Tee ise näiteks kaerahelbeküpsiseid, mis on magustatud õunapüreega, pannkooke banaaniga või müslibatoone kuivatatud puuviljadega,“ soovitab Vivika. Lisaks pane kõrva taha, et toitude magustamisel võiks suhkru asemel kasutada pigem mett, seda muidugi juhul, kui ei ole meeallergiat. Suurtele šokolaadisõpradele soovitab nõustaja tumedat šokolaadi. „Mida suurem kakaosisaldus, seda parem.“
Lisaks loeb Vivika üles enda lemmikud tervislikud näksid, milleks on Brasiilia pähkel ehk parapähkel ja mandel tumedas šokolaadis. „Soolastest näksidest on head toored juur- ja köögiviljad näiteks hummusega,“ räägib naine. Tema menüüs on oluline koht ka vee joomisel, sest seda on organismile lisaks toidust saadavale juurde vaja.
Mõõdukalt ja rutiinselt
Kuigi rutiin võib meile mõnikord tunduda negatiivse varjundiga sõna, siis elustiiliküsimustes tuleks seda mõtestada positiivselt. Korrapärane toitumine ja regulaarsed treeningud on hea enesetunde alustalad. „Tervislik on tarbida kõike mõõdukalt. Ka maiustamine on täiesti lubatud, kui suudame söödud kogust mõistlikuna hoida ja teeme ka maiustamisel tervislikumaid valikuid,“ usub nõustaja. Isud tekivad kõige kergemini just tühja kõhuga. „Kui kõht on tühi, algavad maos kokkutõmbed, mis omakorda saadavad signaali ajusse, kus kogetakse isu- ja näljatunnet. Selle tulemusel võime teha toitumises halbu valikuid,“ lausub Vivika.S
Kolm põhjust vältida suhkruid
Vähendab II tüüpi diabeedi riski
Aitab ennetada südame- ja veresoonkonnahaiguste teket
