Enamasti pöörduvad inimesed arsti poole siis, kui miski neile suuri vaevusi põhjustab. Pärast ravi saamist, kui ebameeldivad sümptomid vähenevad, loodame haiguse unustada.
Paraku on paljud tervisehädad kroonilised ning vajavad pikaajalist ravi ja järelvalvet. Miks peab südameprobleemide korral arsti määratud ravi järgima, isegi siis kui enesetunne on justkui selletagi hea, selgitab Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloogia osakonna ülemarst drRiina Vettus.
Rääkides südameprobleemide ravist, rõhutab dr Vettus, et iga patsient on pisut isemoodi ja tema raviplaan sõltub mitmetest asjaoludest. „Ei ole ühtset soovitust, mida saaks kõigile patsientidele anda. Kõik sõltub inimese seisundist ja raviplaan pannakse paika koostöös arstiga,“ ütleb dr Vettus.
Kuna krooniliste südameprobleemidega patsiendid peaksid olema regulaarsel jälgimisel, on usalduslik suhe arstiga äärmiselt oluline. „Südamelihase infarktiga ja südamepuudulikkusega patsientidel on soovitav peale haiglast lahkumist nädala jooksul võtta ühendust oma perearstiga, kes jooksvalt patsiendi üldseisundit hindaks. Krooniliste haiguste puhul on vajalik regulaarne jälgimine, et vajadusel raviplaani korrigeerida,“ kommenteerib arst.
Dr Vettus Foto: Aivar Kullamaa
Kuna ühe visiidi käigus peab arst sageli tegelema patsiendi kaebustega, testide tulemusi selgitama ja ravi käiku juhendama, võib info ravimi kõrvaltoimete kohta jääda tähelepanuta. Kui siis patsient apteegist uue ravimiga koju jõuab ning ravimi infolehte lugema hakkab, võib ta pika kõrvaltoimete nimekirja peale ära ehmatada. „Ravimi infolehtedest on patsiendil tõepoolest keeruline õigesti aru saada ning kõrvaltoimete kartuses võidakse ravi pooleli jätta. Kui ravimi kõrvaltoimete kohta tekib peale arsti juurest lahkumist küsimusi, saab nõu pidada oma perearstiga,“ juhendab dr Vettus.
Südamearst rõhutab, et tervist puudutavad otsused tuleks alati teha koostöös oma raviarstiga. „Iseseisvalt ravi katkestamine võib kaasa tuua seisuni halvenemise. Näiteks südamepuudulikkusega haigetel on ülioluline diureetikumide tarvitamine, et vältida erakorralist haiglaravi. Kui arst on ravi määranud, tuleb seda järgida ning küsimuste või probleemide korral oma raviarstiga nõu pidada,“ selgitab dr Vettus.
Südamepuudulikkuse tõttu jälgimist vajavaid haigeid on palju ja kõik nad pidevalt südamearsti juures käima ei pea. „Enamasti on krooniliste südameprobleemidega patsiendid perearsti poolt jälgitud ja eriarstile suunatakse vaid siis, kui seisund halveneb. Kui raviplaan on paika pandud ja terviseseisund stabiilne, on sellegipoolest vaja aeg-ajalt tervisenäitajaid kontrollida. Kui sageli seda teha, sõltub konkreetsest terviseprobleemist,“ ütleb dr Vettus.
Krooniliste südameprobleemidega patsientide puhul ei saa mööda vaadata ka tervisliku eluviisi tähtsusest. „Normaalne kehakaal, füüsiline aktiivsus, tervislik toitumine ning suitsetamisest loobumine on väga olulised, et säilitada hea tervis pikkadeks aastateks. Kroonilise südameisheemiatõve haigetel on suitsetamisest loobumine ülioluline, et haiguse progressiooni vältida. Ainult arsti poolt määratud ravist sageli ei piisa, ka elustiili korrigeerimine on parima ravitulemuse saamise seisukohast tähtis. Südamepuudulikkusega patsiendid võiksid vältida liigset soolatarbimist, mis soodustab vedelikupeetust ja tursete teket. Samuti soovitame patsientidel end igapäevaselt kaaluda, et õigeaegselt märgata vedelikupeetusest tingitud kaalutõusu ja vajadusel ravi korrigeerida,“ sõnab südamearst.
Kuigi krooniliste haiguste korral on distsipliin, raviplaani jälgimine ning regulaarsed arstivisiidid paratamatud, ei välista see head elukvaliteeti ega takista elust rõõmu tundmast. Dr Vettus rõhutab haiguse ravimisel arsti ja patsiendi meeskonnatöö olulisust ning patsiendi enda positiivset ellusuhtumist. „Arsti-patsiendi vaheline usaldus, patsiendile terviseprobleemi olemuse selgitamine ning patsiendi poolne juhiste järgimine on hea ravitulemuse aluseks,“ leiab dr Vettus.
