SUP-i ehk aerulauaga sõitmist peetakse enamasti vaid lõbusaks sportlikuks ajaviiteks. Tegelikult saab nendega ka võistlemas käia. Mis SUP võidusõidud on, räägib lähemalt SURFSPORT entusiastide tiimi kuuluv Andri Soosaar.
Mida kujutavad endast SUP võidusõidud?
SUP võidusõidud on sarnased kõikvõimalikele muudele vastupidavust nõudvate spordialade võistlustele nagu jooksmine, suusatamine, rattasõit, triatlon ja paljud teised. Võidab see, kes kõige kiiremini läbib etteantud distantsi ja jõuab esimesena finišisse.
Üldjuhul toimuvad võistlused grupistardiga nii siseveekogudel (jõed, järved, kanalid) kui avamerel. Esimestel antakse start üldjuhul veel, kuna kallas ei pruugi kõiki võistlejaid kõrvuti ära mahutada. Avamere võistlused toimuvad üldjuhul rannastardiga maa pealt, kuna rannaäärsesse madalasse vette jõudvad lained võivad muutuda murdlaineteks ning teha võistlejatel stardiliinil püsimise veestardi puhul väga keeruliseks.
Võrreldes teiste veespordialadega, kus edasiliikumiseks kasutatakse aerutõmbeid nagu sõudmine, aerutamine, kanuutamine on SUP tõenäoliselt kõige adrenaliinirohkem, kuna sõidetakse koos grupis, mitte eraldi radadel (v.a rajasprint). Püstine sõiduasend teeb laual oleku oluliselt ebastabiilsemaks ja tõenäosus vette kukkumiseks on suur. Eriti pööretel ümber poide, murdlainetes ja stardisaginas.
Võistlustel kasutatakse üldjuhul väga kergeid süsinikust (carbon) võidusõidu SUP-i laudu, mille pikkus (eliit klass) on 14 jalga (~ 427 cm) ja süsinikust aere. Tavaliselt võimaldavad võistluste korraldajad eraldi võistlusklassis võistelda ka kõigil neil, kes kasutavad lühemaid või pikemaid SUP-i laudu (unlimited).
Kui sageli ja kus Eestis võistlusi peetakse?
SUP võidusõite peetakse Eestis üldjuhul maist kuni septembrini, kuigi enamik neist jääb siiski suvekuudesse. Võistlusi saab teoreetiliselt läbi viia kõigil veekogudel, millel on piisav suurus ja kuju. Suurus määrab ära selle, kas seal saab pidada ainult sprindivõistlusi või ka läbida pikki distantse. Kuju jälle selle, kas antud veekogul on võimalik korraldada tehnilisi võidusõite.
Viimastel aastatel on SUP võidusõitude propageerimisse kõige rohkem panustanud Eesti Purjelaualiit, korraldades erinevaid mitmest etapist koosnevaid võistlussarju erinevatel veekogudel. Samuti korraldavad erinevad surfiklubid väiksemaid SUP võistluseid, aga seda pigem meelelahutuslikul eesmärgil. Samuti on SUP üheks võistlusklassiks paljudel surfi- ja aerutamisvõistlustel (näiteks Võhandu Maraton, Aegna Maraton).
Millistel distsipliinidel võisteldakse?
Peamised võistlusdistsipliinid on sprint, distantsisõit ja tehniline võidusõit. Viimasel on võistlusrada märgistatud mitmete poidega ja sõitjal tuleb sooritada erinevaid pöördeid. Mõnedel võistlustel on läbi viidud ka meeskondlikke võidusõite erinevas formaadis. Kuna SUP kui sport on spordiala mõttes veel väga noor, esimesed võistlused toimusid Hawaii`l alles 2004. aastal, siis tänase seisuga on SUP võidusõidud suures osas standardiseerimata.
Kui kergejõustiku suurvõistlustel võisteldakse 100, 200 jne meetri jooksudes, siis SUP võistlusdistantside pikkused on võidusõidu korraldaja otsustada. Sprindidistantsi pikkus võiks minu hinnangul jääda vahemikku 100 – 300 meetrit. Maailma tipud läbivad selles vahemikus distantsi vastavalt ca 30 sekundit ja minut 30-40 sekundit. Kõige rohkem on tõenäoliselt kasutust leidnud 200 meetri distants, kus pingutus jääb ca minuti ringi. Distantsisõidud võiksid jääda vahemikku 5000 – 16 000 meetrit (ca 3-10 miili) ja maratonid alata ca 20 000 meetrist (ca 12,5 miili).
Kes võiksid võidusõitudel osaleda?
SUP võidusõite korraldatakse kõigile sõltuvalt vanusest, oskustest, varustusest ja võidusõidu distsipliinist.
Mida peaks võistlusteks valmistumisel silmas pidama, kui ei ole varasemalt osalenud?
Kui on plaan võistelda mingil konkreetsel SUP võistlusel, siis kindlasti soovitan eelnevalt teha piisavalt spetsiifilist trenni võistlusdistantsi läbimiseks ja kogeda võimalikke olusid, mis võivad valitseda võistluspäeval. Treenides ainult tuulevaikse ilmaga siseveekogudel võivad tuulised olud avamerel suure lainetusega teha võistlusdistantsi läbimise väga keeruliseks.
Samuti tasuks valida õige varustus vastavalt võistluspäeva oludele. Lainetuse korral valida avamerel (open ocean) sõitmiseks mõeldud võidusõidulaud, tuulevaikse ilmaga, kui lainetus puudub, tasuks valida siledal veel (flatwater) sõitmiseks mõeldud võidusõidulaud.
Miks võiks võistlusest osa võtta ehk millist füüsilist ja emotsionaalset väljakutset võistlus pakub?
SUP võidusõidud on füüsiliselt rasked, adrenaliinirohked ja maailmas väga populaarsed, suurimatel neist on samaaegselt stardis üle 1000 võistleja. SUP on ennekõike osalejatele, mitte pealtvaatajatele suunatud veespordiala. Seetõttu korraldatakse võistlusi väga ägedates ja looduskaunites kohtades. Kuna liikumiskiirus aerulauaga on võrreldav sörkjooksuga, siis vahemaad ei ole sarnase tasemega võistlejatel väga suured.
Kas sa ise oled ka seotud võistluste korraldamisega?
Olen korraldanud aastatel 2012 – 2015 Pärnu jõel (Muinastule Regatt, Kahe Silla Regatt, Kahe Silla Sprint) ja Vallikääru akvatooriumis (Vallikääru Sprint) erinevaid võistlusi aerutajatele, kus üheks võistlusklassiks on olnud ka SUP. Hetkel on kõik avalikud võistlused pausil, eeskätt võistlejate vähesuse tõttu. Kui Eestis tekib arvestatav SUP võidusõitjate kogukond, siis tõenäoliselt jätkan ka võistluste korraldamist.
Samas korraldan privaatseid sprindi- või distantsivõistlusi tellimuse peale sõpruskondadele ja ettevõtetele Eesti erinevatel veekogudel. Hetkel on võimalik saata 10 võistlejat identse võidusõidu varustusega stardijoonele, mis sobib hästi sprindivõistluste korraldamiseks.
Kas ja millised on võimalused osaleda rahvusvahelistel jõuproovidel, kui inimesel ala vastu suurem huvi tekib?
Terve maailm on täis väga kõrge korraldusliku kvaliteediga SUP võistlusi ja -sarju. Kõige suuremad neist toimuvad USA-s ja Euroopas. Professionaalsetele võistlejatele mõeldud võistlussarjades klassis „Eliit“ osalemiseks tuleb enne teha endale nime ja näidata häid tulemusi tasemelt nõrgematel mõõduvõtmistel, sest sinna pääseb üldjuhul ainult kutsetega. Mõned tuntumad Euroopat läbivad või siin toimuvad võistlussarjad: appworldtour.com, sup11citytour.com, eurotoursup.com, standuppaddlelaketour.com, citypaddlefestivals.com
Milline on SUP-i kui spordi seis Eestis täna?
Kuigi esimesed võidusõidulauad ilmusid Eestisse orienteeruvalt 2010. aasta paiku ja esimesed ametlikud kõigile avatud võistlused korraldati aastal 2012, siis hetkeseis midagi väga rõõmustavat ei ole. Puudub alaliit, puuduvad rahvusvahelisel tasemel võistlevad sportlased. Neid, kes teevad regulaarselt trenni osalemaks võistlustel on võibolla mõned üksikud.
Loodetavasti varem või hiljem muutub olukord ka Eestis paremuse poole ning näeme rohkem inimesi vee peal treenimas ja võistlemas.
Miks SUP võidusõidud ei ole Eestis veel populaarsust kogunud?
Vähene SUP-i kui spordi promo, lühike hooaeg, kallis varustus, komposiitlaudade transport ja hoiustamine ning harrastajate vähesus.
Tekst: Merilin Piirsalu
