Sporti tehes ei pääse paraku alati vigastustest ja paljud neist on seotud lihastega. Uurime reie tagakülje vigastuse näitel, miks vigastused tekivad, kuidas neid ennetada ja ravida.
Lihasvigastused on sagedased nii profi- kui harrastussportlaste seas. On leitud, et olenevalt spordialast on 10−55% kõigist kaebustest seotud lihastega. Protsentuaalselt moodustavad lihasvigastused jalgpallis 31%, korvpallis 17,7% ja kergejõustikus 16%. Vigastusaltimad on lihased, mis ületavad kaht liigest või on keerukama ehitusega. Kõige sagedamini vigastatakse just alajäseme lihaseid. Esikohal on siin omakorda reie tagakülje lihased, mida tuntakse hamstringidena (37%), järgnevad reielähendajad (23%), reie nelipealihas (19%) ja säärelihased (13%).
Erinevad tekkepõhjused
Suures plaanis võib lihaste vigastused jagada kahte rühma – otsese ja kaudse tekkemehhanismiga. Esimeste hulka kuuluvad traumad, mis tekivad näiteks kontaktaladel teise mängijaga kokku põrgates (nt löök põlvega lihasesse). Neid vigastusi pole võimalik harjutuste või lihashooldusega ennetada.
Teise kategooriasse jäävad vigastused, mis on tingitud peamiselt ülekoormusest või ülevenitusest. Kui lihas on pikemat aega väsinud, pinges ja valulik, siis tõuseb ka oht lihast n-ö ära tõmmata. Oluline on siinkohal eristada harjutuste sooritamisest tulenevat lihasvalu, mis taandub maksimaalselt nädala jooksul (DOMS – delayed onset muscle soreness). Alati saab vahe tegemiseks nõu küsida massöörilt või füsioterapeudilt. Kui tegemist on ülekoormatud lihasega, siis on spordile omased liigutused häiritud, esineb valulik lihaspinge, kuid MRT- või ultraheliuuringuga (UH) lihaskiudude rebenemist ei tuvastata.
Tõsisemaks vigastuseks on juba lihasrebend: väike, keskmine või (peaaegu) täielik. Sellisel juhul oli arvatavasti tunda äkiliselt tekkivat teravat valu ja võimalik, et ka plõksatust vigastuskohas. Edasine jäseme liigutamine on võimatu või väga valulik. Seda, kui suure rebendiga on tegemist, on hea määrata UH ja/või MRT-ga.
Paraku on ka nii, et kui korra ollakse lihasvigastusega kimpus olnud, siis oht kodusvigastuseks on suur. Näiteks reie tagakülje vigastuse järel spordi juurde tagasipöördunutest tekib ühel kolmandikul sportlastest aasta jooksul kordusvigastus. Kõrgeim on risk esimesel kahel nädalal. Arvatakse, et põhjuseks võib olla kas liiga varajane sporti tagasipöördumine või puudulik taastusravi (on keskendutud valu vähendamisele ravimitega ja harjutused pole olnud funktsionaalsed).
Reie tagakülje vigastusest
Vaatleme nüüd lihasvigastust lähemalt reie tagakülje lihaste näitel. Reie tagakülje lihaste ehk hamstringide hulka kuuluvad reie kakspealihas (m. biceps femoris), poolkõõluslihas (m. semitendinosus) ja poolkilelihas (m. semimembranosus). Kõik need lihased (v.a reie kakspealihase lühikese pea) saavad alguse istmikuköbrult ning kinnituvad sääreluule. Nende lihaste peamiste ülesannete hulka kuuluvad jala sirutamine puusaliigesest ja painutamine põlveliigesest. Selline kombineeritud liigutus toimub kõige tüüpilisemalt jooksmisel jalga maksimaalselt ette tuues ja põlvest sirutades. Samuti kujutavad endast ohtu jalalöögid (nt eri võitlusaladel) või nii puusapainutust kui põlvesirutust nõudvad tantsuliigutused. Sagedamini vigastatakse just reie kakspealihast, millele sellisel liigutusel saab osaks suurim venitus.
Kuidas probleeme ennetada
Ülekoormusest või ülevenitusest tulenevate lihasvigastuste esinemissagedust on võimalik vähendada. Muudetavad riskifaktorid reie tagakülje lihase vigastuste ennetamisel on:
- ebapiisav jõud just võrdluses reie eesmiste lihastega – reie tagakülje tugevdamiseks tuleks teha ekstsentrilise iseloomuga harjutusi, mis matkiks võimalikult lähedaselt spordile omast liigutusmustrit, et oleksid oma spordialaga tegelemiseks hästi ette valmistatud;
- väsimus – vaata üle oma unetunnid, toitumine ja vedeliku tarbimine;
- lihase vähene elastsus ja venivus – pööra tähelepanu nii reie eesmiste kui tagumiste lihaste hooldusele: korralik soojendus, regulaarne rullimine, massaaž;
- rüht ning lihaste ebatasakaalu- ja/või aktivatsiooniprobleemid – abiks on vastavad korrigeerivad harjutused. NB! Küsi nõu füsioterpeudilt, et läheneksid vigastuse ennetamisele õige nurga alt. Näiteks kui süvenenud alaselja nimmenõgususe tõttu on reie tagumised lihased juba venitatud asendis, siis rullides ja venitades soovitud tulemusteni ei jõua.
Kuidas saab abi?
Kui on kahtlus, et on juhtunud (reie tagakülje) lihase vigastus, siis tasuks kindlasti pöörduda nõu ja abi saamiseks füsioterapeudi poole. Mitme teise häire puhul võivad sümptomid ja valumuster olla sarnased (seljaprobleemid, istmikunärvi venitus, reielähendajate vigastus). Füsioterapeut oskab seda vahet kindlaks teha ja anda kätte õige suuna edasiseks tegutsemiseks.
Vigastamisest alates 2−3 päeva kehtib üldjuhul PRICE põhimõte. See tähendab, et lihtast tuleb kaitsta edasise traumeerimise eest, andes jalale puhkust (vajadusel kasuta karke) ning piira valu ja liigset põletikku kompressiooni, kõrgemale tõstmise ja aeg- ajalt jää peal hoidmisega.
Kui viis päeva pärast vigastust sümptomid püsivad, võib kahtlustada suuremat vigastust. Kui selleks hetkeks lihtsamatel liigutustel (nt kõndimisel) enam probleeme ei esine, on lihas jõudnud paranemise faasi. Igal juhul tasuks siin edasise tegutsemise kohta spetsialistilt nõu küsida.
Paranemisfaas algab 3−5 päeva pärast vigastust ja kestab keskmiselt kolm nädalat. Oluline on valuvaba liigutamine ja üldine vormi hoidmine. Kasuta seda aega, et parandada kere- ja puusapiirkonna lihaste tööd ning korrigeerida ebatasakaalu jõu ja elastsuse osas jalalihastes.
Vigastus tuleb välja ravida
Viimane faas enne sporti tagasipöördumist kannab nime küpsuse saavutamise faas. Selle jooksul tuleb sooritada harjutusi oma ala spetsiifikat arvesse võttes, et lihas oleks valmis ka maksimaalseks pingutuseks.
Hamstringide trauma korral paranemisaega prognoosides tuleb kindlasti arvesse võtta, kas vigastatud on kõõluseline või lihaseline osa, sest esimene paraneb oluliselt aeglasemalt. Üldistatult võib öelda, et mida lähemal tuharale vigastuskoht on, seda kauem läheb aega. Sportimise juurde võib tagasi pöörduda siis, kui vigastus on täielikult paranenud.
Kriteeriumid spordi juurde tagasipöördumiseks:
- lihas venib valuvabalt sama palju kui teise jala sama lihas;
- spordispetsiifiliste liigutuste sooritamine on valuvaba ja õige mustriga;
- lihasjõud on võrdne mõlemal jalal.
Autor: Kristiina Lind, füsioterapeut
