Sinu laps ei käi veel trennis? Siis on viimane aeg talle üks mõnus sportlik hobi leida, sest liikumises peitub tervis. Millest alustada ja kuidas õige ala leida?
Kõige lihtsam on väikeste lastega, sest nemad on uudishimulikud ning tahavad avastada kõike uut ja huvitavat. Kui vanem on veel kodune, aga lapsel juba jalad all, siis saab teha koos pikki jalutuskäike, mängida palli, möllata mänguväljakul, õppida alguses selgeks sõit jooksurattaga, siis juba suurema rattaga, käia ujumas jne.
Järeltulija kasvades jääb koos toimetamise aega üldjuhul vähemaks ning siis on hea, kui laps leiab endale mõne sportliku harrastuse, millega regulaarselt tegeleda. Ainult kehalise kasvatuse tundidest tänapäeva nutipõlvkonnale kindlasti ei piisa.
Kuidas leida õige ala?
Mida väiksem on laps, seda tähtsam on see, et liikumine toimuks läbi mängu ning ei muutuks kurnavaks kohustuseks. Milline trenn valida, sõltub paljudest faktoritest – vanemate eelistusest, sõprade huvialadest, kodukohale kõige lähemal asuvast treeningust, lapse enda valikust. Suurt rolli mängib lapse huvi spordiala vastu. Mõni leiab sobiva ala esimese korraga, teine käib enne tutvumas mitmete aladega. Õige ja meeldiva ala leidmine on aga võtmeküsimus, sest ebameeldiva asjaga järjepidevalt tegelemine ei innusta kedagi.
Üldjuhul on lapsed regulaarseks treeninguteks valmis 7. eluaasta paiku ja kooliküps laps võib alustada trennidega enamikul aladel. Trenni valides peaks arvesse võtma lapse eripärasid, kas ta on pigem meeskonnamängija või omaette tegutseja? Milliseid alasid jälgib ta suurema huviga? Kas talle võiks sobida kestvusalad või on olulisem kiire ja käegakatsutav tulemus või hoopis mänguline element?
Valikuid on väga palju
Sageli pöördutakse trenni valides enamlevinud alade poole nagu jalgpall, korvpall, kergejõustik või ujumine. Aga leidub väga palju muid liikumisharrastusi, mis arendavad koordinatsiooni, lihaseid ja vastupidavust ning pakuvad ühtlasi ka emotsionaalset rahulolu – näiteks erinevad tantsutrennid, akrobaatika, orienteerumine, koguni laste jooga või taipoks. Valikuid on seinast seina. Muidugi sõltub ka, kus pere elab – suuremates linnades on tingimused paremad, väiksemates kohtades sageli nii mitmekesiseid võimalusi ei ole.
Terves kehas, terve vaim
Kõikidest ei treenijatest ei tule tippsportlasi ja see ei tohikski olla eesmärk. Enamikele lastele peaks liikumine olema lihtsalt tervisliku elustiili osa. Kuid tervise tugevdamisele lisaks on spordil muidki positiivseid külgi: sport tõstab enesehinnangut, õpetab eluks vajalikke oskusi ja rahuldab saavutusvajadust. Selle kaudu on võimalik õppida töökust, distsipliini, eesmärkide poole püüdlemist, meeskonnatööd, kaaslaste austamist ning kaotustega toimetulekut.
Trennis käimine on lastele ka hea sotsialiseerumise viis, sest tänu sellele õpitakse üksteisega suhtlema ning trennist leitakse sageli häid sõpru kogu eluks.
Vähe tähtis pole see, et füüsiline aktiivsus ja vaimne tervis on otseses seoses. Terves kehas terve vaim, ei ole ainult sõnakõlks. Psühholoogilisest seisukohast on oluline ka see, et sport tugevdab positiivset enesehinnangut ning füüsiliselt aktiivsed lapsed on rohkem endaga rahul.
Kui ei taha tingimata trenni minna?
Samas ei pea laps tingimata käima organiseeritud treeningul. Liikumiseks on ka teisi võimalusi, mõni teismeline tahabki üksi sporti teha, näiteks jooksmas käia või kodus YouTube’i vahendusel jooga harjutusi teha. Teine noor käib sõpradega discgolfi mängimas, rulatab igal võimalusel skatepargis või võtab enda igaõhtuseks kohustuseks koeraga välja minna. Peaasi, et igas päevas oleks aktiivset tegevust.
Kui vähegi võimalik, siis innustage oma lapsi pöörduma nn hoovispordi poole, pange koduõue püsti jalgpallivärav või korvirõngas, õpetage neile “viite miinust” ja julgustage naabrilastega uka-ukat mängima.
Iseseisva liikumisharjumuse tekkimisel mängivad suurt rolli lapsevanemad oma eeskujuga. Kui ema-isa on füüsiliselt aktiivsed, lähevad peale tööpäeva jooksma, nädalavahetusel ujulasse või sõidavad tööle jalgrattaga, siis peavad seda suure tõenäosusega enesestmõistetavaks ka lapsed ja igapäevane liikumine saab nende jaoks loomulikuks. Sport on ju tegelikult ka väga hea viis perega koos aega veeta – käia matkamas, ujumas, suusatamas ja rattaga sõitmas.
Tekst: Merilin Piirsalu
Fotod: Shutterstock
