Kehakaal on tänapäeval üks teemasid, millest enamik meist üle ega ümber ei saa. Tavaliselt kipub olema ikka nii, et vähemalt paar-kolm kilo tundub olevat üleliia.
Vormiloojad puutuvad iga päev kokku küsimusega, miks minu kaal ei lange. Näeme, et proovitakse kõiki „imedieete”, et soovitud vormi saavutada, kuid kahjuks jääb suurele hulgale inimestest unistuste keha erinevatel põhjustel püüdmatuks. Järgnevalt toome välja mõningad kaaluseisaku põhjused ja võimalikud lahendused.
Sa sööd liiga vähe! Üldlevinud on arvamus, et mida vähem sööd, seda kiiremini kaal langeb. Osaliselt vastab see tõele – kaal langeb eriti kiiresti veel siis, kui teed päev läbi trenni ja mitte midagi ei söö. Aga kui jätkusuutlik selline tegevus on? Kas sinu eesmärk on langetada pelgalt kaalunumbrit või siiski rasvaprotsenti, et ka parem välja näha?
Me näeme päevast päeva inimesi (peamiselt naisi), kelle päevane kaloraaž on madalam isegi baasainevahetuse kaloraažist. Sellisel juhul on organism tohutul säästurežiimil, ainevahetus ei toimi korralikult ja seetõttu ei lange ka kehakaal. Sellepärast alustame tihtipeale kaalulangetamise teekonda hoopis kaloraaži tõstmisest, sest ei ole võimalik tervislikult kaalu kaotada, kui organism on katki.
Sul ei ole ülevaadet oma energiatarbimisest! Selleks, et kaalu alandada, tuleb tekitada energiadefitsiit, mis tähendab kas suuremaid kulutusi või väiksemat energiatarbimist. Energiadefitsiit ei tohi olla liiga suur (optimaalne energiadefitsiit peaks olema 250−500 kcal). Kui soovid täpset ülevaadet oma energiatarbimise kohta, pead toiduvalikuid jälgima, toiduaineid kaaluma ja selle kõik kirja panema. Siinkohal loevad ka väiksed tükid šokolaadi, kohvile lisatud suhkrusiirup, tarbitud alkohol, maitseveed jne.
Ebapiisav füüsiline koormus. Kaloraaž võib olla küll madal, aga kui su füüsiline koormus piirdub hommikul autosse istumise, päeval printerini liikumise ja õhtul jalutuskäiguga toidupoes, siis ei ole see kaalulangetamiseks enamasti piisav. Püüa liikuda iga päev vähemalt tund aega. See ei tähenda ilmtingimata treeningut, piisab ka pikemast jalutuskäigust. Oluline on, et sunniksid ennast liikuma. Vähemalt 2−3 korda nädalas võiks sinna lisanduda muidugi ka aktiivne treening.
Piirad ennast liialt ja annad mingil hetkel kõikidele isudele järele. Loobudes täielikult ühest või teisest toidust tekitame nn keelatud vilja efekti. Kaalu langetamiseks ei ole vaja täielikult loobuda tuntud patutoiduks peetavast šokolaadist. Näiteks 15−20 grammi tumedat šokolaadi hommikusöögi kõrvale võib organismi hoopis turgutada.
Sööd liiga ühekülgselt ja arvad, et teed seda tervislikult. Tervislik toitumine tähendab mitmekülgset menüüvalikut. Mida mitmekülgsemalt toitud, seda suurem on tõenäosus, et saad toidust kätte kõik vajalikud vitamiinid ja mineraalained. Tervislik toitumine ei tähenda vaid kanafilee ja juurviljade söömist. Ära unusta tarbida ebatervislikuks tituleeritud süsivesikute allikaid nagu näiteks kartul ja riis. Loevad ikkagi toitude kogused ja makrotoitainete optimaalne vahekord. Ei ole mingit imetoitu, mis hoobilt su kaalu langetaks. Samuti pole vaja mõelda, et üks või teine konkreetne toiduaine muudab kedagi paksuks.
Keskendud vaid aeroobsele treeningule, sest see põletab rasva. Kindlasti oled kuulnud ütlust sweat is the fat crying. Tegelikult higistad aeroobse treeninguga välja kehast vedelikke, mitte aga rasva. Aeroobne koormus on alati omal kohal, kuid ära unusta sealjuures ka jõutreeningut. Mida suurem on lihasmass, seda rohkem kulutab keha kaloreid.
Oled liigselt stressis. Vastutusrikka töö ja muude kohustuste tõttu on stress kerge tekkima. Paraku on ülemäärane stress üks põhjuseid, miks kaal tihtipeale ei lange. Kuna tööl ja eraelus on pinget niigi, siis ära tekita seda juurde alatasa oma kaalu peale mõeldes. Iga muutus võtab aega ja tulemused ei saabu üleöö. Kui teed asju õigesti ja saavutad sobiva rutiini, siis täituvad ka soovitud eesmärgid.
Magad liiga vähe. Unevõlg ei luba organismil normaalselt funktsioneerida. Puhkust vajavad nii vaim kui füüsis. Püüa magada umbes 7−8 tundi ööpäevas, et oleksid iga päev värske ja puhanud. Nii paranevad ka treeningute tulemused ja astume soovitud eesmärgile jälle sammukese lähemale.
Nagu nägid, on hulk põhjuseid, miks seatud eesmärgid tihtipeale ei täitu. Inimkeha ei ole masin ja kaalulangus ei ole lineaarne. Tihti võtab treeningute ja toiduvalikute paikasaamine aega mitu nädalat, et leida optimaalne vahekord. Ära unusta, et normaalne kaalulangetamise tempo on kuni 500 grammi nädalas. Vaid sellise kaalulanguse puhul saame olla kindlad, et kehakaal langeb rasva, mitte lihase või organismi veevarude arvelt. Seega ei tasu liigselt erutuda erinevate imedieetide peale, kus lubatakse nädala või kuudega 10−20 kg suurust kaalulangust. Loomulikult on ka siin erandeid, näiteks rasvunud või rasvumisele kalduvate inimeste näol, kellele liigne ülekaal tekitab juba terviseriske, kuid normaalse kehakaalu või kerge ülekaalu puhul ei tahaks kindlasti soovitada kiiremat kaalulangust, kui 2 kg kuus.
Tekst: Egert Oiov, vormiloojad.ee
Fotod: Shutterstock.com
