Eestimaised supertoidud, mille võiksid kindlasti menüüsse lisada

Tihti arvatakse, et tervislik toit on kallis või kättesaamatu. Tegelikult on väga paljud tohutult tervislikud ja toitainerikkad toidud meie enda nina all ja me ei pea ilmtingimata kaugelt-kaugelt imporditud uhkete nimedega supertoite kokku ostma.

Lisaks kuulub alati tervisliku toitumise nõuannate juurde soovitus tarbida võimalikult palju hooajalist ja kohalikku toodangut. Kindlasti tasub hoida end kursis kohalike tootjate poolt pakutavaga ning igal võimalusel eelistada eestimaist. Eriti praegu.

Toortatar

Tatras sisalduv valk on kõrgekvaliteetne ja sisaldab kõiki kaheksat asendamatut aminohapet. Ka tavaline röstitud tatar on kasulik, kuid toortatras leidub rohkem kiudaineid, B-vitamiine ning magneesiumi – ühesõnaga toortatar on toitainerikkam! Toortatraroad on kehas hästi omandatavad ning annavad pika täiskõhutunde. On tõestatud, et toortatra tarbimine võib aidata alandada kõrget kolesterooli, vererõhku ning mõjub põletikuvastaselt.

Toortatrast saab maitsvat putru, salateid ning isegi naturaalselt hapendatud leiba, väga maitsev on ka toortatramüsli.

Kuid eriti kasulik on toortatart tarbida kuumtöötlemata. Näiteks saab valmistada ka kuumtöötlemata toortatraputru. Selleks leota toortatart üleöö vees ning hommikul blenderda koos banaani, meelepäraste marjade ning 1 tl kaneeli/meega. Samuti saab toortatart lisada smuutidele.

Kindlasti ei tasu unustada ka toortatrajahu, millega saab valmistada tervislikumaid küpsetisi ja väga hõrke pannkooke.

Astelpaju

See väike mari on tõeline vitamiinide ja mineraalide pomm! Eriti rohkelt on sellesimmuunsüsteemi tugevdavat C-vitamiini, aga ka E- ja B-vitamiine, samuti magneesiumi. Astelpaju on ka väga antioksüdantide rohke ning antioksüdandid on midagi, mis pakuvad organismile kaitset vabade radikaalide eest ning seega on neil kasvajavastane toime.

Astepalju tasuks eriti isukalt tarbida külmetushooajal ja ka väsimuse ning kurnatuse korral.

Astelpajumarjadest saab hea smuuti ning neid võid lisada hommikupudrule, jogurtile ning hapukuse peitmiseks võib astelpajudele peale niristada mett, nii saad eriti vägeva koosluse. Kasulik on ka astelpaju mahl, mida ei ole vaja magustada ja mida võib veega lahjendada.

Kanepiseemned 

Kanepiseemned on pungil kasulikest rasvhapetest. Nende Oomega-6 ja Oomega-3 vahekord on inimese tervise seisukohalt ideaalne!

Lisaks on kanepiseemnetes leiduvas valgus esindatud kõik asendamatud aminohapped, seega tegemist on ka väärtusliku valguallikana. On leitud, et kanepiseemnetes on mitmete asendamatute aminohapete sisaldus isegi kõrgem kui munas. Kanepiseemned ja nendest pressitud õli mõjuvad soodsalt südame-ja veresoonkonnale, seedimisele, nahale ning omavad ka põletikuvastast toimet.

Kooritud kanepiseemned sobivad hästi salatisse, pudrule, smuutisse, müslidesse ning näiteks lihtsalt vahepalaks jogurti ja marjadega. Samuti lisatakse kanepiseemneid tihti leivataignasse. Kanepiõli sobib hästi salatiõliks ja välispidiseks (nahal) kasutamiseks. NB! Kanepiseemneid ja õli ei tohiks kõrgel temperatuuril kuumutada.

Hapendatud kapsas

See supertoit on olnud eestlaste menüüs aastasadu. Hapendatud toidud on väga tervistavad ning neid võiks tarbida palju rohkem, kui seda enamasti tehakse.

Fermenteeritud toidud aitavad korrastada seedimist ja tasakaalustada soolestiku mikrofloorat, tasakaalus mikrofloora on tervise seisukohalt ülioluline! Esiteks, 70% meie immuunsüsteemist asub soolestikus ja teiseks on tõestatud, et soolestiku tervis mõjutab tugevalt ka meie ajutööd. Seega on hapendatud toidud nii ärevuse kui ka depressiooni puhul igati näidustatud. Lisaks sellele, on hapendatud kapsas ka C-vitamiinirikas.

Muidugi saab hapukapsast maitsva supi, aga see supertoit sobib ka hästi toorelt toidu kõrvale ja salatisse.

Minu enda hapukapsasalat: sega riivitud keedupeet ja hapendatud kapsas ning lisa soovi korral veidi maitseained ning näiteks seesamiseemneid. See kooslus on suurepärane seedesüsteemi turgutaja!

Metsmustikas

Metsmustikas on antioksüdantide rohkem kui aedmustikas, seega võimalusel tasuks ikka eelistada seda väiksemat marja. Õnneks Eestis seda ka suures osas tehakse.

Mustikas leiduvad antioksüdandid annavad marjale ilusa tumesinise värvuse ning on tuntud tervistava toime poolest just veresoonkonnale. Lisaks on mustikad väga head kiudainete allikad, kiudained omakorda tagavad korras seedimise. Rahvameditsiinis on mustikas juba ammustest aegadest olnud nägemise toetajaks ja nüüd on ka tõestatud, et mustikate tarbimine võib aidata silmadel paremini valgusega kohaneda ja kaitsta glaukoomi (silmahaigus) eest.

Piisab sellest, kui tarbida 75 g mustikad päevas, et anda organismile arvestatavat kaitset oksüdatiivse stressi vastu. Oksüdatiivne stress on olukord, kus oksüdatiivsete stressorite ehk pahade tegelaste ja antioksüdantide ehk heade tegelaste tasakaal on, pahade kasuks, paigast ära. Selline olukord soodustab mitmete haiguste ja põletike teket. Seega tasub mustikad eriti hea isuga süüa ja talveks ka sügavkülma varuda.

Tekst: koolitaja ja toitumisnõustaja Elis Nikolai, rohkem infot Elise kohta leiad tema veebilehelt.

Fotod: Pixabay