Laste jõutreeninguga seotud müüte levib liigagi palju. Mida rohkem müütidest rääkida ning neid ümber lükata, seda suurem on tõenäosus, et ühiskond tervikuna kujundab oma iganenud seisukohad ümber. Hetkel on paraku juurdunud arvamus, et laste ja noorte jõutreening on nende arengule kahjulik.
Ehk oled Sinagi kuulnud väidet, et jõutreening paneb kasvu kinni ning raskuste tõstmine ei ole arenevale organismile sobilik. „Parajaks“ eaks jõutreeningutega alustamiseks on peetud erinevate allikate poolt küll 12, 14 või isegi 16 aastat.
Kõik eelnimetatu on aga müüt, mida pole kuidagi tõestatud. Teadus on tõestanud hoopis vastupidist. Jõutreening on lastele ja noortele ohutu, efektiivne ning arengule vajalik treeningviis.
WHO soovitab alustada jõutreeninguga juba 10 aastaselt. Täiesti reaalne, et raskusi võivad teatud tingimuste täitmisel tõsta ka veel nooremad, näiteks 7-8 aastased. Jõutreening ei peaks selles vanuses olema struktureeritud ega eesmärk omaette. Väga hästi sobib jõutreening mõne teise meeldiva spordiala toetava tegevusena. Oluline on leida sobivad harjutused vastavalt lapse või noore enda võimekusele. See tähendab, et kui noor on piisavalt võimekas, siis ei pea jääma ainult enda keharaskuse juurde, vaid võib julgelt kasutada lisaraskusena kange, hantleid või treeningseadmeid. Ka päris noored lapsed tegelevad ju kaudselt lihasjõu arendamisega – näiteks rippumine, ronimine, krabi kõnnid, täiskükis mängimine jne. Need liigutusmustrid on ju kaudselt ülekantavad sellesse, mida me jõusaalis teeme. Ning mis peamine – treening peab olema FUN!
Jõutreeningu kasulikkust noortele ilmestavad hästi järgmised punktid:
- Noor kohaneb aktiivse ja sportliku eluviisiga
- Muutub kehakoostis (väheneb rasva osakaal), seega sobib jõutreening hästi ka ülekaalulistele lastele
- Suureneb lihastoonus
- Väheneb vigastuste risk
- Paraneb üldine jõudlus
- Tõuseb luukoe tihedus
- Paraneb üldine motoorne sooritusvõime
- Suureneb enesekindlus ja vaimne heaolu
Antud loetelu võiks veel pikalt jätkata.
Mida laste ja noorukite jõutreeningu puhul silmas pidada?
Treeningute arv 2-3 korda nädalas on täiesti piisav, et avalduksid ülal toodud kasutegurid.
Prioriteediks on tehniliselt õige sooritus, mitte niivõrd raskus. Oluline, et laps treeningut naudiks.
Harjutuste valik sõltub lapse arengust.
Koormus olgu jõukohane.
Jõutreening peaks olema regulaarne.
Treening peaks olema aastaringne ning teadlikult planeeritud.
Alustada madalama intensiivsusega, kuid tõsta seda järk-järgult.
Vastupanuks võib kasutada nii kange, hantleid, enda keharakust kui ka treeningseadmeid (kui need suuruselt sobivad).
Harjutusi ei pea sooritama suutlikkuseni, kuid edasijõudnud harrastaja võib mõningate harjutuste puhul ka seda teha.
Ole lapsele ise eeskujuks!
Kui su lapsel on tekkinud huvi jõutreeningu vastu, siis suuna ta julgelt treenima, kuid arvesta, et selles vanuses vajab laps või nooruk juhendamist ning laps peab olema võimeline talle antud juhiseid täitma ja nendest aru saama. Kui vanemana puuduvad endal vastavad teadmised, oskused, kogemus või aeg, siis kindlasti on abiks konsulteerimine treeneriga. Arvestada tuleks ka asjaoluga, et paljud treeningsaalid ei luba lapsi teatud vanuses iseseisvalt treenima ning siinkohal saabki abi leida treenerist, kes koostab noorele jõukohase treeningprogrammi, selgitab harjutuste toimimispõhimõtteid ning nende mõju arengule. Samuti õpetab selgeks tehniliselt õige sooritused.
Mäletan hästi enda nooruspõlvest, et soov raskusi tõsta sai alguse juba üsna varakult. 12-aastasena sooritasin kodus keharaskusega harjutusi (kätekõverdused, istesse tõusused jne) ning vehkisin kergemate hantlitega. Siiras soov n-ö päris jõutreeninguga algust teha realiseerus alles paraku 17-aastaselt. Eks olukord oli teine ning ülal nimetatud müüte usuti rohkem. Vanematel puudus teadlikkus, raskustega treenimist peeti ohtlikuks ning keegi ei soovinud näha, et 12-aastane kuskil jõusaalis suurte meeste kõrval ringi töllerdab. Tänapäeval on võimalused avardunud ning teadlikkus tõusnud.
Kui sinu laps soovib tõsta raskusi ja ennast arendada, siis ära pelga talle seda võimalust pakkumast!
Tekst: Egert Oiov, www.vormiloojad.ee
