Norra on maa, mis pakub kõike, mida üks kirglik matkaja võib soovida. Sellepärast pole ime, et norralased viibivad ka ise rohkem looduses kui kuskil mujal. Arvestades Norra maastikku ja ilmastikku, on loomulikult vaja pisut paremat varustust kui vaid telkmantel ja joogipudel. Seega on üsna loogiline, et just Norrast on pärit mitmeid tuntud ja hinnatud brände, mis matkajate elu palju mugavamaks teevad.
Bergans of Norway on arendanud matkariideid ja -varustust juba üle saja aasta. Ja mitte ainult: Bergansi ambitsioonid olid juba alguses palju suuremad – olla esimene valik polaaruuringute välivarustuses, kust Bergans ka alustas. Algusest on parim näide tuntud polaaruurijad Amundsen ja Scott, kes esmakordselt kasutasid oma ekspeditsioonidel Bergansi seljakotti sellisel kujul, nagu me seda tänapäeval tunneme. Ja see toimus aastal 1911.
Bergans on algusest peale kaasanud oma testmeeskonda professionaalseid polaaruurijaid, mägironijaid ja maailmarändureid, kelle ülesandeks on varustust oma rännakutel katsetada, kommenteerida ja kirjeldada täiendavaid vajadusi. Sellises koostöös ongi valminud eriti vastupidavad ja kvaliteetsed tooted, mis on võitnud hulgaliselt auhindu nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil.
1908. aastal asutatud Bergansil on oluline roll Norra inimeste vabaõhuelus. Neil on lai valik rõivaid ekspeditsioonideks, matkamiseks, jahiks, mägironimiseks, mäesuusatamiseks ja ka lihtsalt vabaaja veetmiseks. Norralane tahab tunda end mugavalt igal pool ja mistahes tegevusel. Õnneks on selline suhtumine üha laiemalt levinud – matkamine ei ole ammu enam tore pelgalt ilusa ilmaga, vaid alati, kui kasutatakse sobivat varustust.
Bergans valmistab selleks riietust pealaest jalatallani ja aluskihist väliskihini, lisaks telke, magamiskotte, magamismatte, seljakotte ja isegi kokkupandavaid kanuusid.
On täiesti loomulik, et Bergansil on kartmatutest seiklejatest oma testmeeskond. Toimunud on ekspeditsioone, mis lähevad igati plaanipäraselt ja mille erakordsusest räägitakse veel pikka aega õhinal. Seiklemiseks ja rändamiseks on enamasti üsna karmid alad ja on ette tulnud ka päris õnnetuid juhtumisi. Põhjusteks kas inimlik eksitus, looduse tujukus või nende kooslus. Bergans seisab hea selle eest, et varustus mistahes ilmaga ja olukorras alt ei veaks. Inimese ülesanne on parimaid võimalikke valikuid ja otsuseid teha.
MÕNED NÄITED EKSPEDITSIOONIDEST
Põhja-Jäämere ekspeditsioon, 2000
Bergansi meeskonna liikmed Rune Gjeldnes ja Torry Larsen läbisid 109 päevaga 2100 km pikkuse teekonna olles esimesed, kes ületasid Põhja-Jäämere vahepeal varusid täiendamata.
71° North, alates 2001
„71° North“ on Norra telesari, kus osalejad võitlevad end läbi metsiku Norra maastiku, et jõuda 71° põhjalaiusele ja seda nimetatakse sageli aasta kauneimaks seikluseks. Karm retk Lindesnesist Põhjapoolse neemeni paneb osalejad ja varustuse tõeliselt proovile. Selle tõsielusarja iga osa on omaette ekspeditsioon. Alates aastast 2001, kui Bergans esimest korda sarjast osa võttis, on nad loonud tootesarja rõivaid, seljakotte, telke, magamiskotte ja kanuusid spetsiaalselt seda retke silmas pidades ning panustanud selle tootesarja arengusse, et olla täiesti kindel, et mitte miski alt ei veaks. Igal aastal tuleb Bergansil välja uuendatud tootesari „71° North“.
Lõunapoolus ja Vinsoni mägi, 2005-2006,
Pärast 36 päeva ja 900 km läbimist jõudsid Bergansi seiklejad Cecilie Skog, Rolf Bae ja Per-Henry Borch Lõunapoolusele. Ceciliel oli Antarktika retkel veel üks eesmärk: ta tahtis ronida Vinsoni mäe tippu, mis asub 4897 m kõrgusel merepinnast. Lõunapooluselt naastes vallutaski ta mäetipu 9. jaanuaril 2006.
Everesti mägi, 2006
Bergansi meeskonna liige Tormod Granheim ja tema rootslasest partner Tomas Olsson plaanisid ronida Everesti mäe tippu, et sealt esimesena maailmas mööda põhjakülge alla suusatada. Olsson ja Granheim jõudsid Everesti tippu 16. mail 2006 mööda Mallory rada, olles esimesed, kes muidu viie päevase raja läbinud 24-tunnise järjestikuse pingutusena. Seejärel siirdusid nad põhjaküljele ja laskusid suuskadel alla mööda Norton Couloiri: 55 kraadine langus ligi 3 km pikkuses. Alla suusatades purunes aga Olssoni suusk, lisades niigi keerulisele ülesandele lisapinget. Suusk teibiti kinni ja sõit sai jätkuda kuni ristuva kaljuni, millest tuli alla ronida. Üks Olssoni hoidnud ankrutest tuli lahti ja ta hukkus kukkudes 1700 meetri sügavusse kaljulõhesse. Granheim suusatas üksi lõpuni. Olssoniga juhtunud õnnetus viis esimese helikopteri päästebaasi rajamiseni Everestile, Tiibeti poolele.
Pikim matk jalgsi ja suuskadel läbi Antarktika, 2006
Bergansi seikleja Rune Gjeldnes läbis Antarktika mandri läbi lõunapooluse kolm kuud kestnud 4800 km pikkuse suusaretke, olles esimene, kes läbis selle ala üksi ja ilma varude täiendamiseta. Teekonna viimased paar nädalat tuli liikuda jalgsi, kuna Gjeldnes kaotas jääliustikult laskudes ühe suusa. Ekspeditsioonil oli ka teaduslik element – Gjeldnes võttis endalt regulaarselt vereproove, mida kasutati inimese immuunsüsteemi uuringuteks äärmuslikes tingimustes. Rune Gjeldnes on ainus inimene, kes on suusatanud üle lõunapooluse, põhjapooluse ja läbi Gröönimaa ning seda ilma, et oleks vahepeal varusid täiendanud.
Trango Tower mäe vallutamise ekspeditsioon, 2008
2008. aastal jõudis Bergansi meeskond Rolf Bae, Stein Ivar Gravdali, Bjarte Bø ja Sigurd Felde Trango Tower mäetippu (6286 m) Karakoramis, Pakistanis, veetes 27 päeva ülesronimiseks ja 30 tundi alla tulekuks. See oli alles ajaloo teine edukalt läbitud retk sellel rajal.
K2 mägi on halastamatu, 2008
Oli väga ilus ja rahulik juulikuu ilm, kui erinevatest riikidest pärit grupp mägironijaid püüdis vallutada kõrguselt teist mäetippu maailmas: K2. Selle mäe ettearvamatus ja muutlikkus on legendaarsed. Grupis olid Bergansi meeskonnast Cecilie Skog, Rolf Bae, Lars Nessa ja Øistein Stangeland. Üles ronimisel enne viimasesse peatuspaika jõudmist toimus õnnetus ja kolm grupi liiget hukkusid. Bergansi meeskonna liikmetest kolmel õnnestus jõuda 1. augustil mäe tippu. Cecilie Skogi abikaasa Rolf Bae kannatas kõrgustõve all ja pöördus vaid 100 m enne tippu tagasi koos üheteistkümne teise grupi liikmega. Allalaskudes jäid nad aga jäävaringu alla ja hukkusid. See on seni ohvriterohkeim mäevallutusretk K2-e ajaloos. Teised meeskonna liikmed jõudsid edukalt tagasi.
Antarktika ekspeditsioon, 2010
Bergansi seiklejad Cecilie Skog ja Ryan Waters läbisid 1800 km pika retke läbi Antarktika mandri jalgsi ja suuskadel vaid 70. päevaga ja seda varusid vahepeal täiendamata.
Kanuuga põhjapoolusele, 2011
Cecilie Skog ja Rune Gjeldnes tegid ekspeditsiooni 2011. aasta suvel kanuuga üle põhjapooluse. Tagasitulekul oli plaan jäämurdjaga kohtuda ja nende pardal tagasi sõita. Kahjuks polnud nii palju avatud vett kui loodeti ning nad ei jõudnud õigel ajal jäämurdjani. Seega tuli retke lõpetamiseks ise mandrile tagasi aerutada.
AUHINNAD JA SAAVUTUSED
Bergansil on ette näidata auhindu nii tehnoloogiliste lahenduste kui disaini eest. Samuti käib Bergans käsi-käes looduse ja keskkonna säästlikkusega. See on ka igati loomulik – tuleb eriliselt hoida seda, mida naudid!
Wiglo telk
Bergansi Wiglo telk pälvis Norra suurepärase disaini auhinna aastal 2009.
Telgi põhikontseptsioon on keskel asuv põhipost ja külgedel kolm kaart. Selline lahendus võimaldab kasutada kolme avarat sissepääsu ja pakub eriti suurt põrandapinda, avarust ning stabiilsust.
DERMIZAX™ membraan
Bergansi Dermizax™ on veekindel, tuulekindel ja niiskust eemaldav membraan, mis on spetsiaalselt välja töötatud kaitsmaks kandjat igasuguste ilmastikuolude eest, jäädes samas võimalikult mugavaks. Dermizax™ membraan on hüdrofiilne materjal, mis kasutab liikuvaid molekule erinevalt enamikust teistest mikropooridega membraanidest, nagu näiteks neist tuntuim Gore-Tex membraan. Sellel on mitmeid eeliseid, mis muudavad Dermizax™ rõivad tänu suurepärasele vastupidavusele tipptasemel toodeteks.
Bergansi meriinovill, 2012
Kvaliteetne meriinovill on soe, kuiv, pehme, 100% looduslik. Meriinovillased tooted on väga mitmekülgsed sobides nii sooja kui ka külma ilmaga kandmiseks. Villakiud tagavad nimelt suurepärase termilise tasakaalu ja seda isegi märjana. Bergansi villakiu jämedus on 18,5 mikronit, mis on üks peenemaid. Iga rõivaga tuleb kaasa ainulaadne 100% Tyvek®-ist valmistatud ümbriskott, milles on hea meriinovillasest esemeid hoida ja reisile kaasa võtta.
Seljakoti kandesüsteem Spine – Outdoor Industry Award 2012
Kõndides teeb keha korraga palju erinevaid liigutusi. Bergansi Spine® kandesüsteem võimaldab järgida kõiki keha liikumisi üheaegselt. Spine kandesüsteemi põhielement on vedruterasest topeltheeliksi kujuline raam.
Selle disaini ainulaadsus seisneb selles, et kandesüsteem kinnitatakse seljakoti tagapaneeli keskele samal ajal, kui puusad ja õlad saavad vabalt liikuda. Kandesüsteem liigub lihtsalt seljaga kaasa.
Tootmine ja keskkonna sääst
Bergans on tootjana alati mõelnud lahendustele, kuidas keskkonda paremini säästa. Nad on olnud valdkonnas tihti uute normide juurutamise algatajaks ja edasiviijaks. Liikmelisus Norra eetilise kauplemise algatuses (IEH) aastast 2009 ja vastavus Keskkonna Majaka (Miljøfyrtårnet) nõuetele, kui loodussäästlik ettevõte, aastast 2010, on tunnustused selle eest.
Tekst: Ahto Paju ja Kristel Lind, PajuSport
