Rattasõit, jooksmine ja mis tahes muu regulaarne füüsiline tegevus hoiab meie keha heas vormis. Pelgalt füüsiline vorm ei taga aga alati head enesetunnet, vaja on ka erksat ja puhanud meelt. Kuidas seda saavutada?
Kahtlemata on hea olla füüsiliselt vormis ja teha sporti, see hoiab keha liikuva ja tervena. Samuti on sportlikke tulemusi võimalik mõõta ja teiste sportlastega võrrelda. Tore! Aga kuidas on vaimse vormiga? Seda ei saa mõõta ega kaaluda, seda saab ainult tunnetada. Kas vaimselt ollakse iseenesest vormis? Päris nii see muidugi ei ole.
Ikka ja jälle teatatakse statistilistes ülevaadetes, et rahustid ja antidepressandid on rahva seas väga populaarsed. Järelikult kusagil kellegi tundmatu tegelase vaimne vorm logiseb ja ta on end medikamentidega turgutama hakanud. Aina enam otsitakse ka kiirteid vaimse heaolu ja meelerahuni, aga samas on meelerahu võimalik ka medikamentideta saavutada, sest nii nagu füüsilist, saab treenida ka oma vaimset vormi.
Keeruline aeg paneb proovile
Emotsionaalne heaolu ja suutlikkus oma meeleseisundit juhtida on suur väärtus ning terve närvikavaga on elukvaliteet kahtlemata parem! Seepärast tasub senisest suuremat tähelepanu pöörata oma meelerahule ning õppida teadlikult lõõgastumist.
Selge on see, et rahulikel aegadel on kerge olla emotsionaalselt tasakaalus, aga keerulised olukorrad ja ajad panevad närvikava proovile. Mõni inimene põleb vaimselt kergemini läbi, mõni suudab vaimset tasakaalu säilitada. Ühelt poolt sõltub see kaasasündinud emotsionaalsest karakterist, teiselt poolt saab ennast selles vallas arendada. Uurime, kas ja kuidas võib meie meeleseisundit mõõta.
Aju elektromagneetilised lained
Inimese emotsionaalsest meeleseisundist annavad aimu aju elektromagneetilised lained. Neid on võimalik mõõta vastava aparatuuri abil ning neid saab muuta läbi mõtlemise ja tegevuse.
Beeta-2 (20−36 Hz)
Suure pinge ja stressi korral on see ajulaine dominantne. Sellega võib kaasneda teravdatud taju ja ärevus. Positiivsest küljest suudetakse sellises olukorras intensiivselt mõelda ja jõuliselt tegutseda, kuid ainult lühiajaliselt. Ollakse fokuseeritum ja efektiivsem kui tavaolukorras. Beeta-2 ajulaine avaldub ka ekstaasiolukorras, kui ollakse ülevas meeleseisundis, kuid pikema aja jooksul muutub see meeleseisund inimesele kurnavaks. Aju vajab puhkust! Kui piitsutatakse ennast takka ega anta oma ajule vajalikku puhkust, võib juhtuda, et ei suudeta end lihtsalt ja loomulikult puhkuselainele ümber lülitada. Aju „ülekumenemine” võib väljenduda võimetuses õhtul magama jääda − kuigi ollakse rampväsinud, keerlevad mõtted ikka peas ringi. See on tõsiseks märguandeks, et tuleb midagi oma vaimse tervise heaks ette võtta.
Beeta-1 (13−20 Hz)
See ajulaine on valdav, kui tehakse oma igapäevategevusi. Sellises meeleseisundis suudetakse kontsentreeritult mõelda, töövõime on hea ja taju selge. Suudetakse ka pikka aega produktiivne olla, kuid ikkagi on hea pärast tööd puhata, nii kehaliselt kui ka vaimselt. Puhkus taastab ja annab uut elujõudu.
Alfa (8–13 Hz)
Kui tegeleme millegagi, mis ei nõua suurt vaimset pingutust, siis on valdav alfa-ajulaine, näiteks tervisesporti tehes, tavaliste kodutöödega tegeledes või lihtsalt unistades. Alfa- ajulainega kaasnevad loovus ja rahulik meeleseisund, see võimaldab ajul puhata ja end argimõtetest välja lülitada.
Selleks, et end vaimselt taastada ja olla rahulikus meeleseisundis, on oluline planeerida igasse päeva tegevusi, mis võimaldavad end argimelust välja lülituda. See ei pea olema paar tundi kestev jalutuskäik, piisab 15-minutilisest teadlikust puhkusest. Põhiline, et see oleks regulaarne. Kuidas seda teha, sõltub juba isiksuslikust eelistusest – kellele sobib treening, kellele saunas käia, kes armastab muusikat kuulata või lihtsalt aknast välja vaadata ja mõtiskleda, kuid kõigi nende tegevuste tulemusena lülitab aju ennast alfa-lainele ja saab sel moel vaimselt puhata.
Kirjeldatud tegevused ongi kõik lihtsad meelerahuharjutused, mis harjumuseks saades tagavad tasakaalus meeleseisundi. Loomulikult on väga oluline ka hästi planeeritud pikem puhkus, millega füüsilisi ja vaimseid ressursse taastada.
Teeta (4−8 Hz)
Kui oleme sügavalt lõõgastunud, näiteks enne uinumist või meditatsioonis, siis levivad ajus teeta-lained. Sellises seisundis on väga hea sügavalt välja puhata. See on justkui poolunes olemine – tajume veel, mis meie ümber toimub, samas oleme juba unelemas. Kui tahetakse teadlikult õppida oma meeli juhtima, siis võiks tegeleda meditatsiooni või unejoogaga, sest nende tegevustega kaasnevad hingamisharjutused, mis aitavad lõõgastuda. Meditatsioonis võib ajataju kaduda ja kümme minutit sügavat meditatsiooni mõjub nagu paar tundi magamist. Praegusel ajal on kerge leida igasuguseid trenne ja vaimseid gruppe, peaasi, et selline tegevus inimesele sobib. Kui mingi meditatsiooni stiil tekitab lõõgastumise asemel ärevust, siis järelikult pole see sobiv, sel juhul tasub proovida midagi muud.
Delta (0,5–4 Hz)
Sügava une seisundis taastub kogu organism, seetõttu on oluline pöörata rõhku oma magamisharjumustele, asemele, magamaminekukellaajale ja toitmisele, kas ja mida enne magamaminekut süüakse. Suurepärane unekvaliteet on hea vaimse tervise eelduseks. Elus tuleb stressirikkaid olukordi ikka ette, aga vaimselt väljapuhanuna on kergem neid üle elada.
Shine meditatsioon
Lihtne meelerahuharjutus, mis võimaldab õppida kiiresti oma meelt pingelistest mõtetest välja lülitama ja annab meelele puhkust.
Kestus 10–15 minutit
1. Istuge mugavalt toolil.
2. Hingake rahulikult sisse ja välja, nii et tekiks loomulik rahulik hingamine.
3. Pange enda ette mingi suvaline väike objekt.
4. Vaadake seda objekti ja püüdke oma pea mõtetest täiesti tühjaks teha, keskendudes
ainult selle objekti vaatamisele.
5. Unustage kogu maailm lihtsalt ära.
6. Lülitage taas oma mõtted sisse ja tulge tagasi reaalsusesse.
Lihtsad tõed:
Puhka regulaarselt
Taastu koormusest
Maga kvaliteetselt
Tekst: psühholoogiline nõustaja Anneli Salk
