Eestis tegutseb kolm valveapteeki. Üks neist on Tõnismäe Südameapteek, kust saab tervisekaupu ja ravimeid soetada ööpäev läbi. Valveapteegist saavad tervisealast nõu ja abi kõik soovijad, kuid apteegi juhataja Külli Teder soovitab siiski ootamatuteks olukordadeks ravimeid ka koduapteeki varuda.
Keskmiselt külastab Tõnismäe Südameapteeki ühe öö jooksul veidi üle 200 inimese. „Kõige tihedam tööaeg on apteekritel kella kaheksast õhtul kuni üheni öösel. Müügisaali sulgeme külastajatele südaööl ning seejärel jätkub müük läbi teenindusluugi. Kuna sel ajal on korraga tööl üks apteeker, võib teeninduse ooteaeg olla tavapärasest pisut pikem – tervisemuredega inimesed vajavad ka hilisõhtul põhjalikku nõustamist, mida meie professionaalsed apteekrid heal meelel pakuvad,“ rääkis Tõnismäe apteegi juhataja Külli Teder valveapteekrite tööst.
Peamiselt külastavad valveapteeke inimesed, kes peavad regulaarselt tarvitama retseptiravimeid, kuid kelle töögraafik on tavapärasest erinev ning kes päevasel ajal apteeki ei jõua. „Retseptiravimite kasutamise puhul on oluline, et retsept küsitaks arsti käest varakult valmis, kuna ilma retseptita me kliendile ravimit müüa ei saa. Kui parim aeg ravimi ostmiseks on pärast tööaega, siis valveapteegid on avatud ja retsepti olemasolul saab sealt ravimi iga kell kätte,“ selgitas apteeker.
Kergematele tervisehädadele leiab leevendust kodu- või valveapteegist
Lisaks retseptiravimite tarvitajatele soovitab apteeker oma ravimivarud aegsasti üle kontrollida ka kõigil teistel. „Meie juurde on kliendid oodatud iga kell ning abita ei jäeta kedagi. Samas soovitaksin siiski ka kodus hoida hädavajalikku varu ravimitest ja esmaabikaupadest. Ideaalis võiks koduapteek sisaldada nii valuvaigistit, palavikualandajat, plaastreid, külmakotti kui ka põletuse ravimiseks sobivat geeli. Samuti võiks seal olemas olla sprei ninakinnisuse leevendamiseks ning imemistabletid või siirup kurguvalu ja köha jaoks,“ loetles Teder tervisekaupu, mida kliendid kõige sagedamini vajavad.
Tema sõnul külastatakse üsna sageli valveapteeki just siis, kui tekkinud on kergemad traumad, haavad või põletused, mille tohterdamisega saab igaüks vajalike vahendite olemasolu korral ise hakkama. „Kergemate tervisehädadega ei ole vaja EMOsse pöörduda, sinna võiks minna ikka tõsiste tervisemuredega. Nii saame vältida pikki ooteaegu haiglates ning abivajajad pääsevad arsti juurde kiiremini. Just selleks ongi valveapteegid olemas, et kui tervisemure või ravimivajadus tekib õhtusel või öisel ajal, siis kergemate tervisehädade korral saab sealt abi ja vajalikku juhendamist,“ julgustas Teder inimesi ka apteekrilt tervisenõu küsima.
Tõnismäe Südameapteegi töötajad on täheldanud, et leidub ka inimesi, kes käivad valveapteegis, kuna soovivad vältida teiste inimestega kokku puutumist või ongi neil pigem öine eluviis. „Naljakal kombel sõltub valveapteegi külastatavus veidi ka ilmast – tundub, et suure vihma ja tuulega on inimestel öösel apteeki vähem asja kui ilusa ilmaga,“ muigas Teder.
Kui nädala algused on valveapteegis tavaliselt veidi rahulikumad, siis reedel ja laupäeval satub apteeki rohkem peolt tulijaid. „Valveapteegist otsivad peolt tulijad tavaliselt hambaharja või -pastat, valuvaigistit või kondoome. Sellised soovid saavad kiire lahenduse, kuid kui samal ajal on apteegis inimesi, kes vajavad ravimite kasutamisel nõustamist, võivad ootejärjekorrad pikemad olla. Hilisõhtul ja öösel võib vahel minna isegi kauem kui päeval, sest siis ei saa tervisemurega inimene koheselt arsti poole pöörduda, vaid vajab konsultatsiooni just apteekrilt. Seetõttu ei pruugi valveapteeki pöördumine tingimata kiirem olla kui päevane apteegis käik,“ kommenteeris Teder.
