Sügisesed jahedad ilmad ja külmetushaigused käivad justkui käsikäes. Rahvakeeli külmetuseks kutsutavate viirushaiguste üheks levinuimaks sümptomiks on köha. Südameapteegi proviisor Katrin Jeeger annab nõu, kuidas köha korral käituda, et teisi mitte nakatada ja ise kiirelt terveks saada.
Köharefleksi ei tasu karta ega alla suruda, vaid vastupidi, see on organismile vajalik reaktsioon hingamisteede puhastamiseks. See on kaitsereaktsioon, mis lisaks hingamisteedesse sattunud tolmule, suitsule, õietolmuosakestele või limale, toob sealt välja ka sinna sattunud bakterid ja viirused.
Eristatakse kaht köhatüüpi: produktiivset ja mitte-produktiivset köha. Produktiivse köha all peetakse silmas nii-öelda märga, lahtist köha, mille käigus vabanevad kopsud sinna kogunenud limast ja rögast. Sellise köha ravimiseks kasutatakse röga vedeldajaid, mis kiirendavad keha loomulikku paranemisprotsessi ja teevad võitluse põletikuga kergemaks.
Algava köha korral tasub proovida looduslikku preparaati, mille koostises on islandi käokõrv, luuderohi, aed-liivatee, taruvaik ja altee. Juhul kui sellest ei piisa ja enesetunne läheb halvemaks, siis tasub pöörduda ravimit sisaldavad toote poole nagu näiteks ambroksool (Brontex, Flavamed), atsetüültsüsteiin (ACC) või karbotsüsteiin (Fluditec). Ravimvormi valik sõltub inimese enda eelistusest ja kasutusmugavusest – kui kolm korda päevas ravimi võtmist on keeruline meeles pidada, siis tasub valida ravim, mille korral piisab ühest manustamisest päevas.
Väikelaste puhul on oluline veenduda enne röga lahtistava ravimi võtmise alustamist, et laps oskab röga välja köhida. Pikali heitmisel võivad köhahood sageneda – selle vastu aitab pea alla kõrgema padja panemine. Meeles tasub pidada ka piisava koguse vee joomist.
Kuiva köhaga ehk mitte-produktiivse köhaga kaasneb ärritunud või valus kurk. Kurku aitavad rahustada kurgupastillid või õli baasil valmistatud kurgupihusti. Väga tugeva ja valuliku kuiva köha korral, kui kaasneb okserefleks või on raske hingata köhahoogude vahel, saab abi Paxeladine siirupist, mis vaigistab köha. See ravim pole aga kindlasti sobilik pikaajaliseks kasutamiseks.
Teatud sümptomite korral vajab köha ka arsti sekkumist
Enamasti on köha mööduv haigusnähtus. Ebaharilik pole kuni kolm nädalat kestev haigus, aga see ei tähenda, et terve selle aja jooksul tuleks oodata lihtsalt haigusest paranemist. Esimene abinõu kõigile köhaga patsientidele on inhalatsiooni tegemine füsioloogilise lahusega. Inhalaatorid ehk nebulisaatorid aitavad viia väikseks tehtud veepiisakesed sügavamale kopsudesse, et kiirendada kopsude puhastumisprotsessi. Selleks sobivad nii kompressor-, ultraheli- kui ka võrktehnoloogiaga inhalaatorid. Proovides inhalatsiooni teha pliidi kohal potitäie kuuma veega, tasub olla tähelepanelik, et liiga kuum aur ei teeks liiga nina ja kopsude limaskestale, mis omakorda pikendab paranemiseks kuluvat aega.
Olukord muutub keerulisemaks kui haiguse kestus on juba üle kolme nädala või kui tegemist on kroonilise köhaga (kauem kui kaheksa nädalat). Kindlasti on vajalik arstiga konsulteerida oluliselt varem, et haigus ei kestaks nii kaua ja ennetada püsivate muutuste tekkimist kopsudes. Arst aitab kindlaks teha, kas tegemist võib olla mõne muu haigusega, mille üks sümptomitest on köha. Astma, allergiad ja krooniline obstruktiivne kopsuhaigus on mõned näited sellistest haigusseisunditest. Kõigi nende köhaga kulgevate haiguste korral leevendab sümptomeid suitsetamisest loobumine. Veel võib köha kaasneda reflukshaigusega, nohuga, kui eritis valgub nina tagaosast kurku või mõne ravimi kõrvaltoimena.
Perearsti poole pöördumist vajab kõrge palavikuga (38,5), kollase, rohelise või verise rögaga patsient. Kiirabi tuleb kutsuda kui tekivad hingamisraskused, köhitakse verd või esineb tugev valu rinnus.
Köhaga nakatumist on võimalik ennetada
Mitte kaua aega tagasi võis iga köhataja olla kindel, et temast astutakse peale seda julget tegu kiiresti kaugemale. Tegelikult võiksime veel tänagi järgida Covid-19 levikuperioodi jooksul kinnistunud käitumisreegleid avalikus ruumis, mis haiguste levikut ennetada aitavad.
Viirusnakkuse tagajärjel tekkinud köhaga patsient on nakkusohtlik päev-kaks enne sümptomite teket ja senikaua kuni esinevad sümptomid. Kokku võib see olla umbes üks kuni kaks nädalat. Nakkusohtlikud on ka bakteriaalse haigustekitajaga nakatunud patsiendid, nagu kopsupõletik ja tuberkuloos. Köhimisel ja aevastamisel levivate nakkushaiguste eest saab ennast kaitsta kätepesu ja -desinfitseerimisega, vältides kätega näopiirkonna puutumist, tõbise inimesega distantsi hoides ja vaktsineerides.
Kõiki eelnevalt loetletud nakkuse vältimise viise on kerge meeles pidada ja järgida. Teades, kui paljudel erinevatel põhjustel võib tekkida köha ja et paranemine võib võtta mitu nädalat aega, siis tasub varuda kannatust. Apteegist leiab mitmeid variante sümptomite leevendamiseks ja enesetunde parandamiseks, aga kõige olulisem on organismile puhkuse ja piisava taastumisaja lubamine.
Allikas: Südameapteek
