Mis aitaks unetute ööde vastu?

Liiga lühike või ebakvaliteetne uni muudab meid järgmisel päeval loiuks ja väsinuks ning vähendab meie võimekust produktiivne olla. Nagu sellest kõigest veel vähe oleks, suurendab ebapiisav uni ka mitmete haiguste riski. Südameapteegi farmatseut Ethel Jamnes selgitab, mis põhjustab unehäired ning kuidas neid leevendada.

Insomnia ehk unetus on kõige levinum unehäire, mille korral on inimesel probleeme magama jäämise või katkendliku unega. Unetust liigitatakse esmaseks ja sekundaarseks. Esmase unetuse korral ei ole uneprobleemid seotud tõsise terviseprobleemiga. Esmase unetuse põhjuste hulka kuuluvad suurte elusündmustega seotud stress, näiteks töökoha kaotamine või vahetus, või kõik ümbritseva keskkonnaga seonduv nagu müra, valgus, sobimatu voodi, ebamugav magamisasend või vale temperatuur. Samuti kuuluvad esmase unetuse põhjuste alla ebaregulaarne magamamineku aeg ja muudatused tavapärases unegraafikus. Sageli tekib magama jäämise ebaregulaarsus reisimise või uue töögraafiku tõttu.

Unetuse tekkimisel mängib tänapäeval suurt rolli ka sinine valgus, mida ekraanid kiirgavad. Sinine valgus takistab hormooni nimega melatoniin tootmist ning segab seeläbi keha ettevalmistamist magama jäämiseks. Just selle valguse tõttu ollakse õhtuti vähem unine ja uinumine võtab kauem aega.

Sekundaarse unetuse põhjusteks on haigustest tingitud probleemid, näiteks astma, depressioon, artriit, probleemid seedimisega, närvihaigused, vähk või kõrvetised. Sekundaarse unetuse põhjustajateks on ka valu ilmingud ning ravimite ja mõnuainete kasutamine.

Mida unekvaliteedi tõstmiseks teha?

Unekvaliteedi tõstmiseks ning kiiremaks uinumiseks tuleks esmalt vaadata üle unehügieeni reeglid ja nende järgimine. Kindel režiim programmeerib keha paremini magama, seega peaks magama jäämine ja ärkamine toimuma iga päev ligikaudu samal ajal. Magamistuba peab olema koht, mis on loodud puhkamiseks. Ruum peaks olema vaikne ning selle temperatuur ja valgustus sobilik.

Õhtuti tuleks piirata kofeiini sisaldavate jookide joomist. Unerežiimi segab ka suurte toidukordade söömine ja alkoholi tarvitamine õhtul. Alkoholi ja nikotiini tarvitamine muudab une katkendlikumaks. Enne voodisse minekut tuleks võtta aega hoopis lõdvestumiseks. Hea une tagamiseks võiks seda teha pere või hea raamatu seltsis, mitte ekraanide taga.

Melatoniin on käbinäärmest sekreteeritav hormoon, mida keha toodab vastusena öö saabumisele. Nimetatud hormoon annab ajule märku, et on aeg magama jääda. Melatoniini tootmise ja vabanemise tsüklit mõjutab kellaaeg – melatoniini tase tõuseb õhtul ja langeb hommikul. Mõndadel juhtudel võib melatoniini tsükkel olla häiritud nagu näiteks ajavahe tõttu.

Arstide sõnul mõjutab unetus rohkem naisi kui mehi ning uneprobleemide all kannatavad enamasti vanemad inimesed. Kui unehügieen on korras, võiks järgmiseks proovida looduslikke melatoniini sisaldavaid preparaate. Toidulisandid, mis sisaldavad melatoniini, aitavad vähendada magama jäämisele kuluvat aega ja võivad seega pikendada une pikkust ja parandada selle kvaliteeti. Nimetatud preparaate kombinatsioonis melatoniini või teiste looduslike ainetega leiab apteegist. Sobiva toote leidmisel tasub konsulteerida apteekriga. Samas peab silmas pidama, et melatoniin töötab vaid mõnda aega – ajaga keha harjub preparaadiga ning peale pikaajalist tarbimist ei pruugi inimesed melatoniinist enam abi saada.

Kui väsimuse tõttu on raskusi igapäevaste toimingutega ning unerežiimi reeglitest ega looduslikest preparaatidest ei ole kasu, tuleks pöörduda arstile, et selgitada välja unetuse põhjused. Arst võib lühiajaliselt kirjutada välja unerohtu, kuid selle võtmisel tuleb rangelt järgida arsti ettekirjutusi – unerohtudel võivad olla ebameeldivad kõrvalmõjud ning need võivad tekitada sõltuvust. Seega alati on parem ravida probleemi algpõhjust.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et unetus ei pruugi alati vajada ravi ja abi võib saada hoopis unehügieeni parandavatest soovitustest või looduslikest toidulisanditest. Seetõttu on just melatoniini toidulisandid muutunud populaarseks ning efektiivseks magama jäämise abivahendiks. Nagu teiste preparaatide kasutamisel, tuleb ka melatoniini võtmisel järgida tootjapoolseid soovitusi ning mitte kasutada seda pikemalt kui on ette nähtud. Meeles tuleks pidada, et lisaks teistele soovitustele muudavad und paremaks ka piisav liikumine, värskes õhus viibimine ja tasakaalustatult toitumine.

Allikas: Südameapteek