Tuntud treeneri Ott Kiivika sõnul on spordientusiastide nõustamine ja treenimine näidanud selgelt, et trenni lõpetamine õigel viisil määrab paljuski ära, kas inimesel jagub edasiseks sportimiseks motivatsiooni või muudavad valulikud ja pinges lihased sportimise pigem negatiivseks elamuseks.
Vaata videost Oti soovitusi, mida trenni lõpus kindlasti unustada ei tohiks: https://www.youtube.com/watch?
Tuhandeid huvilisi ja spordientusiaste suvevormi treeninud Kiivikas on veendunud, et oma keha ja meele eest on oluline hoolitseda nii enesekindla välimuse saavutamiseks kui ka seetõttu, et tõsta oma energiataset ja maandada stressi. “Sel moel jõuame tegeleda endale meeldivate tegevustega ja hoida lisaks oma füüsilisele tervisele end ka vaimselt vormis,” märgib ta.
Ometigi võib trenni vale lõpetamine jätta kogu trennist hoopis negatiivse tunde ja võtta ära isu edaspidi treeninguid jätkata. “Seetõttu ei tohiks kunagi unustada treeningu järgset venitamist,” märgib Kiivikas.
Trenni järgne venitamine on kogu trenni võtmekoht
Kiivika sõnul on venitamine pärast sportimist oluline just seetõttu, et parandada lihaste taastumist. “See, milliseid lihaseid venitada, sõltub sellest, milliseid lihaseid on parasjagu treenitud. Ning kui mõni lihasrühm on varasemast treeningust valus, siis tulekski sellele rohkem tähelepanu pöörata,” soovitab treener.
Lisaks lihaspingete vähendamisele ennetab treeningu järgne venitamine Kiivika sõnul ka võimalikke vigastusi, sest aitab parandada liigeste liikuvust ja painduvust ning suurendada nende elastsust. Samuti soodustab venitamine taastumist ning parandab koguni füüsilist sooritust. “Kui lihased on pinges või jäigad, võib see piirata nende liikumisulatust ja takistada optimaalset sooritust. Kuna venitamine aitab suurendada lihtsate painduvust ja liigeste liikuvust, paraneb ka keha üldine liikumisvõime. Samuti võimaldavad paindlikud lihased suuremaid liigutusi ja paremat keha kontrolli, mis võib viia paremate treeningsooritusteni,” selgitab Kiivikas.
Nutikas tehnoloogia arvutab välja vajaliku treeningpuhkuse pikkuse
Sageli ei pruugi hea venitamine tähendada võimalust koheselt järgmist trenni planeerida. “Tänapäevane tehnoloogia suudab kiirelt tuvastada, kui suure pingutuse inimene treeningu käigus tegi ja kui pikka taastumisaega ta seetõttu vajab,” selgitab tehnoloogiaekspert Jekaterina Mishina Huawei Watch 4 Pro nutikella näitel. “Treeningstressist põhjustatud väsimusest taastumise pikkus arvutatakse välja treeningule eelneva võimaliku taastumisaja ja viimase treeningu treeningstressi taseme põhjal,” selgitab Mishina. Ta lisab, et uus nutikas tehnoloogia võimaldab monitoorida oma tervist erakordselt kiiresti – näiteks ainuüksi ühe minuti jooksul kas siis enne või pärast trenni on võimalik saada põhjalik ülevaade peamistest tervisenäitajatest nagu EKG, pulsisagedus, vere hapnikusisaldus või hingamisteede seisukord.
Ka Kiivikas toob välja, et vähene puhkus ja oma tervisele liiga tegemine võivad lisaks spordimotivatsiooni langusele ka tõsiseid tervisekahjustusi tekitada. “Loomulikult on hea meel, kui inimesed enda tervise nimel midagi ette võtavad – seda enam, et sportida saab igal ajal ja igas kohas ning enamasti täiesti tasuta. Kuid tuleb alustada tasa ja targu ning endale liiga suure koormusega mitte liiga teha,” sõnab ta.
Selleks soovitab tehnoloogiaekspert ja Huawei koolitusjuht Jekaterina Mishina jälgida nutikella abil treeningu käigus nii oma pulssi, koormust, kulutatud kaloreid kui ka aega, kui kaua on treening juba kestnud. Pärast treeningut aga pöörata tähelepanu sellele, kuidas pulss taastub ning kontrollida, millal soovitab kell uuesti trenni minna ja kui palju enne seda puhata.
Allikas: Huawei Eesti
