Nii Eesti Statistikaameti andmed kui ka Sotsiaalministeeriumi 2023. aastal tellitud ja Kantar Emori läbi viidud uuringu andmete põhjal on Eesti meeste keskmine eluiga kaheksa aastat lühem kui naistel.
Eesti mehed elavad tervena vaid ligi 78% oma elust, jäädes paari-kolme aastaga alla ka Euroopa keskmisele. Üheks põhjuseks on, et mehed kasutavad erinevaid tervishoiu- ja nõustamisteenuseid võrreldes naistega vähem või viivitavad professionaalse abi otsimisega.
SYNLABi laboriarst Dr Jüri Laasik tõi esile, et kuigi Eesti meeste keskmine eluiga ja ka tervena elatud aastad jäävad alla nii Eesti naistele kui ka Euroopa keskmisele, on viimase aastakümne jooksul näha olukorra mõningast paranemist, kuid ometigi võiksid Eesti mehed elada olulisemalt pikemalt täisväärtuslikku elu, kui sellele enam tähelepanu pöörata. Kuigi üldine tendents enam tervena elatud aastate osas on kaldu naiste poole, siis on ka vastupidiseid näiteid, mida ei tule kaugelt otsida. Eurostati 2022. a uuringu järgi oli Rootsis ja Taanis meeste näitaja selles osas naiste omast kõrgem.
Statistikaameti möödunud aastal avaldatud andmete põhjal elavad Eesti mehed tervena 57,9 aastat. Oodatav eluiga jääb alla Euroopa keskmise kõikides Balti riikides, kuid kolme riigi võrdluses oli see kõrgeim Eestis (77,2), järgnesid Leedu (74,2) ja Läti (73,1). Naaberriigis Soomes oli oodatav eluiga 2021. aastal 81,9 aastat, mida on 4,7 aastat rohkem kui Eestis.
Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasi andmetel on Eesti meeste peamised surma põhjused vereringeelundite haigused (41,6%), kasvajad (27,4%) ning õnnetusjuhtumid, mürgitused ja traumad, mida mehed kogevad oluliselt enam kui naised (9,2% meeste ja 3,6% naiste surmade põhjustest).
Vuntsi kasvatamisel olgu eesmärk
Dr Laasiku sõnul on nii Euroopa Liidus kui ka rahvusvahelisel tasandil soolise tasakaalu saavutamise olulisusest tervishoiupoliitikas räägitud juba pea kaks kümnendit. Euroopas keskmiselt on peaaegu juba eesmärk saavutatud. Eelpool mainitud Eurostati uuringu järgi on tervena elatud aastaid meestel Euroopas 62,4 ja naistel 62,8.
Lisaks on mehed kasvatanud teadlikkuse suurendamiseks novembriks vuntse (Moustache Foundation üleskutse alates aastast 1999), et pöörata meeste tervisele tähelepanu, kuid sageli jääbki see vaid vuntsikasvatamiseks ning reaalsed sammud oma tervise edendamiseks ja haiguste varajaseks avastamiseks jäävad siiski astumata.
“Näeme, et teatav mõju tervisekäitumisele on meestekuul olnud, kuid see võiks olla veel tugevam. Kümne aasta tagusega võrreldes on meeste tervena elatud eluiga kasvanud peaaegu 10 aastat. Siiski jätkub veel arenguruumi. Möödunud aastal SYNLABi ja Norstati poolt läbi viidud mehelikkuse uuringust ilmnes, et Eestis elavatele meestele põhjustab enim tervisealast meelehärmi stress (49% meestest), hirm kasvajate pärast (44% meestest) ning insuldi ja infarkti risk (39% meestest). Samuti muretsevad enamik Eesti mehi liigse kehakaalu pärast (43%). Mure võib olla, aga arsti juurde pöörduvad paraku mehed vähem kui naised,” nentis Dr Laasik ja rõhutas, et movembriks vuntse kasvatades tasub mõelda, mis on selle tegelik eesmärk ja milline on iga mehe enda seatav meesmärk oma tervise osas?
Ta viitas Sotsiaalministeeriumi ja Kantar Emori möödunud aasta uuringu tulemustele, mille andmetel on meeste välditavate surmade ja haigestumiste põhjuseks sageli käitumuslikud tegurid. Tihtipeale liigutakse vähem ja tehakse ebatervislikumaid toiduvalikuid, mille tagajärg on suurenenud kehakaal ja kõrgenenud kolesteroolitase. Mehed söövad vähem puu- ja köögivilju kui naised, samuti liiguvad nad vähem: 45–65-aastaste meeste seas on 2–3 korda nädalas tervisespordi harrastajaid vähem kui samas vanuses naiste seas. Kõigis vanuserühmades on meeste seas rohkem ülekaalulisi ja rasvunuid kui naiste hulgas.
“Neid igapäevaseid harjumusi saaks tervena elatud eluaastate suurendamise eesmärgi täitmiseks ka samm-sammult korrigeerida, et seeläbi Eesti meeste elukvaliteeti ja tervislikku seisundit parandada,” nentis Dr Laasik ja kutsus Eesti mehi vähemalt kord aastas oma tervist kontrollima ning vajadusel spetsialistide ja arstidega konsulteerima.
Allikas: SYNLAB
