Kolme suvekuu jooksul külastati Eesti Terviseradasid rekordilised 3 miljonit korda!

Järve terviserada
Suvine jooksutreening Järve terviserajal. Foto: Jarek Jõepera

Eesti Terviseradade loendurite statistika järgi külastati 2023. aasta kolme suvekuu (juuni, juuli, august) jooksul Eesti terviseradasid kokku kolm miljonit korda, mida on aasta varasema suvega võrreldes 20 protsenti rohkem.

Kümme suurima külastusaktiivsusega terviserada olid suvekuudel Nõmme, Paepargi, Pirita, Äkkeküla, Merimetsa, Kuressaare, Tädu, Keila, Reiu-Raeküla ja Kuningamäe terviserada.

Eesti Terviseradade juhi Assar Jõepera sõnul teeb terviseradadel liikuvate inimeste arvu kasv rõõmu kogu terviseradade võrgustikku panustajatele, kelle ühiseks eesmärgiks on eestimaalaste tervelt elatud aastate kasv. Märkimisväärse panuse käesoleva aasta suurenenud kasutusaktiivsusele on andnud paljud “Liikumisaasta 2023” raames toimunud sündmused, mida on korraldatud erinevatel terviseradadel üle Eesti.

Jõepera sõnul on terviseradade külastusstatistika igal aastal stabiilselt kasvanud ja see näitab, et üha rohkem inimesi saavad aru liikumise positiivsest mõjust nii füüsilisele kui ka vaimsele heaolule. “Loodame, et käesoleva aasta sügiskuudel jõuab värskesse õhku liikuma palju ka neid inimesi, kes hetkel veel aktiivselt liikumisega ei tegele. Kodulähedastel terviseradadel on igaühel võimalus omas tempos ja sobival ajal liikumisega algust teha ning sellest nii endale kui oma perele positiivne harjumus kujundada,” rääkis Jõepera.

Eesti Terviserajad on tänaseks üks suurimatest liikumisharrastuse mõjutajatest. Kokku on Eestis 125 hooldatud ja aasta läbi kasutatavat terviserada, mida hooldab üle 200-liikmeline rajameistrite meeskond. Rajakaartide ning tähistustega varustatud liikumisradade kasutusvõimalusi laiendavad noorte madalseiklusrajad, harjutus- ja jõulinnakud, venitusseinad, rattarajad ja pumptrackid.

Eesti Terviserajad SA asutasid 2005. aastal ettevõtted Merko Ehitus, Swedbank ja Eesti Energia, kes on aastate jooksul terviseradade arendamisse panustanud kokku 6 miljonit eurot. Riigi, kohalike omavalitsuste ja Euroopa Liidu fondide kaasamise tulemusena ulatuvad investeeringud terviseradade taristusse enam kui 58 miljoni euroni.

Allikas: Eesti Terviserajad