Apteeker hoiatab: kevadine ilm võib meid kergesti haneks tõmmata

Kevad
Foto: Pexels

Aprilli lõpu ja mai esimese poole ilm ei lubanud joppidel ja talvemantlitel tänavapildilt kaduda. Esimeste soojade päikesekiirte ilmnedes võib tekkida kiusatus paksemad ja tuulekindlamad üleriided keldrisse visata, kuid Eesti kapriisse ilma puhul ei tasu sellega veel kiirustada. Kuidas saada hakkama kevade salakavala tuulise ilmaga – nõu annab apteeker.

Külma ja tugeva tuule puhul on kõige tavapärasemad just külmetushaigused, kuid levinud on ka liigese- ja lihaseprobleemid. “Kuigi väidetavalt on kuuma-külma vaheldumine ja tõmbetuulest haigeks jäämine müüdid, siis praktika näitab, et mingil põhjusel inimesed nende välismõjude tõttu siiski haigestuvad, olgugi et teadus väidab vastupidist,” sõnab Benu Pargi apteegi farmatseut Lauri Baar. “Köha, nohu ja kurguvalu on kevadel kõige levinumad probleemid. See võib tingitud olla sellest, et ilusad ilmad meelitavad inimesi aina rohkem õues aega veetma, kuid meie kehad pole talve järel suurema füüsilise koormusega veel harjunud,” jätkab ta. Lisaks juhib Baar tähelepanu ka sellele, et juhul kui aed nõuab rohimist, tuleks siiski aeg-ajalt pöörata tähelepanu enda sirutamisele, et vältida sundasendist ja jahedast tuulest tingitud selja- või kaelavalusid.

Kevadiste haigestumiste puhul on määrav roll ka psühholoogial. “Kevadel on inimesed rohkem külmaga harjunud ja seetõttu tundub neile, et õues on soojem kui tegelikult, mistõttu kantakse vähem riideid kui sama temperatuuriga sügisel. Mööda vaadatakse ka sellest, et hommikune ja päevane ilm võivad drastiliselt erineda, rääkimata temperatuurivahest, mis esinevad varjus ja päikese käes,” selgitab Baar. “Probleem seisneb selles, et ilmastiku väära hindamise puhul riietutakse kas liiga soojalt, mistõttu on nahk päeval märg ja võib tuulega rohkem maha jahtuda, või riietutakse liiga õhukeselt, mis toob kaasa asjaolu, et keha ei suuda piisavalt sooja kinni hoida,” tõdeb farmatseut.

Lauri Baar
Lauri Baar. Foto: Benu apteegid

Lisaks haigestumistele on kevadel suureks koormaks ka selja- ja kaelavalud, mille ravimine pole kontimurdev. “Üldiselt tekib kevadine kaela- või seljavalu tuuletõmbuse tagajärjel: kui mingi koht nahal saab liigselt külma, võib sinna tekkida ajutiselt põletik. See annab endast märku läbi valu, lisaks on antud piirkonna liigutamine raskendatud,” kirjeldab Baar. “Tavaliselt kaob valu ja kangus paari päeva jooksul, aga seda protsessi saab kiirendada valuvaigistitega või haiget kohta ravisalviga määrides. Üldine tarkus ütleb, et kui tegu on traumast tingitud probleemiga, siis tuleks haigele kohale külma peale panna. Kui on aga tegu spontaanse lihasvalu või kroonilise probleemiga, aitab soojaravi,” tutvustab farmatseut lihtsat loogikat. Baar rõhutab, et tähtis on valu ja kanguse kulgu jälgida. Kui probleem on kestnud kauem kui paar päeva, tuleks ühendust võtta oma perearsti või apteekriga, kes aitab murele leevendust leida.

Kanguse ja valu leevendamiseks on valik lai – leidub nii geele kui ka looduslikke salve. “Hea jahutava toimega käsimüügiravim on geel, kus määravad koostisained on mentool ja ibuprofeen: mentooli jahutav toime vähendab turset, samal ajal kui ibuprofeen leevendab valu ja ravib haiget kohta,” räägib farmatseut. “Kui eelistatakse aga maalähedasemat lähenemist, sobivad liigese- ja lihasvaevuste korral hästi arnika, jõekäsnaekstrakti, vereurmarohu ja rästiku- või mesilasmürgi baasil tehtud salvid. Loomulikult aitavad kanguse ja valu vastu ka sinepi- ja pipraplaastrid, mis on tugeva soojendava toimega,” loetles Baar.

Parim kaitse petliku kevadtuule ja sellega kaasnevate murede vastu on vastav riietus ja immuunsüsteemi hoidmine ning toetamine. Kõige kindlam viis viimase tagamiseks on regulaarne ja piisav uni ning tervislik toitumine. “C-vitamiin, kurkum, punane päevakübar ja muud sarnased toniseerivad vahendid ning antioksüdandid, nagu sipelgapuukoor ja must pässik, aitavad organismiväliseid ebasoosivaid tegureid paremini neutraliseerida,” sedastab farmatseut Baar.

Allikas: Benu apteegid