Freestyle-suusataja Henry Sildaru nime teab enamik eestlasi lumel tehtud trikkide kaudu, kuid tippsportlase igapäeva kuulub palju enamat kui mäepilet ja suusasaapad. Suusatamise kõrval naudib ta rattasõitu, golfi ja pallimänge ning peab oluliseks nii mitmekesist treeningut kui ka taastumist.
„Kuna suusatamine on minu töö, siis vabal ajal kipun samuti sportlik olema,“ räägib Sildaru. Treeningute kõrval proovib ta erinevaid alasid – golf aitab kaasa keskendumisele, rattasõit annab vastupidavust, vahel mängib ta tennist või korvpalli. „Isa tahaks, et võtaksin rahulikumalt, aga ma ei oska paigal püsida. Ka kodus võtan õhtul vahel palli ja lähen teen mõned visked,“ jagab ta.
Rattasõit on Sildaru treeningutes tähtsal kohal. Suviti osaleb ta kogu perega Eesti maastikurattasarjades. „Viimasel ajal olen rohkem meievahelisi võite noppinud, aga stardis ei tea kunagi, kes meist esimesena finišisse jõuab,“ muigab ta. Treeningud on aga rohkem pere ja koosolemise viis, olgu selleks nädalavahetuse maratonid või rahulikumad sõidud väikese vennaga, kes rattahaagises uinaku teeb.
Treeningute kava on aastaringselt tihe. Suvel jagunevad päevad kolme trenni vahel – kokku keskmiselt neli ja pool tundi päevas. Talvel Alpides või Põhja-Soomes Rukal kujunevad treeningud sõltuvalt mäe lahtiolekust kas pikemateks või kahte ossa jaotatuteks. „Tundub, et viis tundi järjest on palju, aga kolm neljandikku sellest ajast istun tõstukil,“ kirjeldab Sildaru.
Kõige rohkem naudib ta kevadisi treeninguid, kui päike soojendab ja lumi pehmeneb. „See aeg on freestyle-suusatajate jaoks tõeline maiuspala,“ ütleb ta. Vaheldus hoiab aga kogu treeningprotsessi värskena – jõusaalist ratta selga, tasakaaluharjutustest suuskadele.
Taastumine on võtmetähtsusega
Taastumine on Sildaru sõnul sama oluline kui treening ise. „Legendaarne treener Tõnu Pääsuke on öelnud, et ületreeningut ei ole olemas – on vaid alataastumine. Seda loogikat püüame isaga ka praktiseerida,“ ütleb ta. Kindel unerütm, vähemalt üheksa tundi ööund ja vajadusel ka lõunauinakud on osa igapäevasest rutiinist. Toit on üldjoontes tasakaalus – „vahel satub ka burger menüüsse, aga enamasti on kõik paigas“.
Motivatsiooni hoiab Sildaru jaoks pigem protsess ise. „Freestyle-suusatamine on väga mänguline ala – iga trenn on nagu väike mäng, kus tekivad uued olukorrad ja väljakutsed. See teebki asja põnevaks. Loomulikult annavad head tulemused ka lisamotivatsiooni, aga kõige rohkem naudin igapäevast treeningut.“
Andmete jälgimine muudab treeningu targemaks
Nutikell on saanud Henry Sildaru igapäevaseks treeningupartneriks. „Treeningutel on see asendamatu, eriti rattal või ujumas pulsi jälgimiseks,“ räägib ta. Just pulsi jälgimine aitab määrata õige koormuse ja vältida ületreenimist. „Ilma kellata oleks paljusid treeninguid oluliselt raskem teha,“ lisab ta.
Lisaks pulsile jälgib ta distantsi ja kiirust. „Näiteks basseinis on mugav, kui kell loeb minu eest ära kõik ujutud otsad.“ Une- ja stressinäitajatele pole Sildaru seni suurt tähelepanu pööranud, kuid peab neid kasulikuks. „Magada võiksin vist lõputult, aga tagasiside unekvaliteedi kohta annaks väärt infot. Sama lugu stressitasemega – kui kell näitab, millal hoogu maha võtta, on see kindlasti abiks.“
Kaasaegsed nutikellad pakuvad üha täpsemat andmete jälgimist, mis toetab erineval tasemel sportlaste treeninguid. „Hiljuti turule tulnud Huawei Watch GT 6 sisaldab näiteks spetsiaalset rattasõidu virtuaalse võimsuse (virtual power) funktsiooni. Kui varem tuli võimsuse mõõtmiseks kasutada kallist eraldi seadet, siis nüüd arvutab kell virtuaalse võimsuse otse randmelt, tuginedes treenija andmetele ja sõiduoludele. See tähendab, et Sildaru ja teised ratturid saavad treeningu ajal jälgida, kui palju jõudu nad pedaalides tegelikult annavad – peaaegu sama täpselt kui profivarustusega,“ selgitab tehnoloogiaekspert ja Huawei koolitusjuht Jekaterina Mishina.
Kella valikul peab Sildaru tähtsaks aku vastupidavust, töökindlust ka ekstreemsemates oludes ning loomulikult mugavust. „Tänapäeva tippspordis oleks patt jätta andmeanalüüsist saadav info enda kasuks rakendamata,“ rõhutab ta. „Sport muutub aina andmepõhisemaks. Ka kõige lihtsamate treeningute puhul on andmete jälgimine kasulik, et koormus oleks õige ja areng maksimaalne.“
Tekst ja fotod: Huawei Eesti
