Kas kujutaksid ette olukorda, et lähed plaanilisele operatsioonile ning opereerimisruumis võtab sind arsti asemel vastu robot? Kuigi selline stsenaarium kuulub täna veel utoopia valdkonda, on robotid kirurgidel abiks olnud juba mitu aastat ja Confido lülisambakirurgi Rasmus Allikvee sõnul nende roll aina suureneb.
Esimene lülisambarobot jõudis Eestisse, Ida-Tallinna Keskhaigla Lülisambakirurgia keskusesse 2019. aasta sügisel ning Confido Meditsiinikeskuse lülisambakirurg Rasmus Allikvee oli üks esimesi robotkirurgiaga tegelejaid nii Eestis kui ka lähiriikides. „Eesti oli toona viies riik Euroopas, mis sellise uudse abilise endale sai, ning see oli meie jaoks väga oluline hüpe lülisambahaiguste ravimisel. Robotiga tehtud operatsioonid on palju täpsemad ja kiiremad kui lahtised operatsioonid ning patsiendid taastuvad neist kiiremini,“ kommenteeris Allikvee.
Kui lahtise operatsiooni puhul tuleb kõik käsitsi ette valmistada ja teostada, siis robotkirurgia puhul tehakse patsiendile esmalt kompuuteruuring ning arvutist nähtava pildi järgi otsustatakse, kuhu tehakse sisselõiked ja kuhu tulevad implantaadid. „Patsiendi lülisamba mudeli järgi on väga mugav ekraanil operatsiooni planeerida: pildil saab täpselt paika panna, millise nurga all ja kuhu kruvid paigaldada tuleks, et neist kõige rohkem kasu oleks. Operatsiooni käigus aitab robot tagada, et implantaadid õiges asendis õigesse kohta jõuavad. Päris nii see aga veel ei ole, et kirurgi roll on ainult arvuti taga istuda – lõpuks on ikkagi arst see, kes kruvid paika keerab,“ selgitas Allikvee.
Tema sõnul on robotkirurgia kõige suurem eelis teiste meetodite ees täpsus. „Robot võimaldab peaaegu 100%-list täpsust. Inimese täpsus vabakäetehnikaga on palju väiksem – umbes 85–90%. Lisaks jäävad robotoperatsiooni puhul inimese pehmed koed palju tervemaks. Palja silmaga on üsna võimatu näha, mis täpselt pehmete kudede all ja vahel toimub, aga roboti abiga saab ka läbi lihaste kruve paigaldada, kuna kompuuterpildil on kõik millimeetri täpsusega ette planeeritud,“ rääkis arst.
Patsiendid, kellele robotkirurgiat vaja on, jõuavad Allikvee juurde väga erinevate tervisemuredega. „Minu patsientide seas on nii lapsi, keskealisi inimesi kui ka eakaid. Muredena kimbutavad neid näiteks skolioos, diski väljasopistus või radikuliit. Kui füsioteraapia ja valuravi ei ole enam piisavad, võivadki nad ühel hetkel vajada operatsiooni. Tänu robotkirurgiale õnnestub need operatsioonid nii ära teha, et patsient saab juba kahe-kolme päeva pärast koju ja oma normaalse elu juurde naasta,“ rääkis Allikvee.
Kiire taastumise juures mängib olulist rolli see, et operatsioon on mini-invasiivne. „Mini-invasiivne meetod tähendab, et operatsioon kahjustab inimest minimaalselt. Teine selline meetod, mida paljudes kohtades kasutatakse, on operatsioonide tegemine röntgenkiirguse abil. Korduvate röntgenpiltide kasutamine võimaldab küll võrdlemisi suurt täpsust, kuid tähendab ühtlasi suurt kiirguskoormust nii arstile kui ka patsiendile. Robotiga saame sama asja tehtud tervist säästvamalt,“ sõnas kirurg.
Hoolimata haruldase tipptehnoloogia kasutamisest, on kirurgia endiselt täppistöö, mis eeldab pikka ja põhjalikku ettevalmistust. „Kirurg, kes töötab roboti abiga, peab olema võimeline operatsiooni ka ilma selleta läbi viima. Kunagi ei tea, mis võib juhtuda, ja kirurg peab alati valmis olema, et vajadusel operatsioon ise lõpuni viia. Kirurgia on keeruline valdkond, kus igal spetsialistil on tähtis roll. Roboti abil on see ehk pisut lihtsam, kuid ka robotoperatsiooni saavad läbi viia vaid need arstid, kes oskavad teha ka lahtist operatsiooni,“ arvas Allikvee.
Lülisambakirurgia tulevikust rääkides ütles Allikvee, et robotite roll on üha suurenev. „Meditsiini areng viimastel aastatel on olnud meeletult kiire ja mina ei näe, et lahtised operatsioonid kunagi tagasi võiksid tulla. Pigem ikka vastupidi, robotid muutuvad üha täpsemaks ja osavamaks ning nende kasutamine on järjest kättesaadavam ja mõistlikum. Juba täna osalevad robotid kolmandikul kõigist operatsioonidest ja nende roll ainult suureneb,“ ennustas kirurg.
