Varajane kiilanemine meestel on laialt levinud probleem. Kiilanemist võivad põhjustada vale toitumine, stress või ravimid, aga ka geneetilised tegurid. Kuigi kiilanemist ei saa täielikult vältida, siis õigeagne ravi aitab seda vähendada. Südameapteegi proviisor Elen Nikker annab nõu.
95% juhtudest põhjustab meestel kiilanemist androgeenne alopeetsia. See on päritav haigus, mida põhjustab vigane geen, mis võib pärineda nii emalt kui isalt. Meestüüpi juustekadu ehk androgeenset alopeetsiat iseloomustab juuksepiiri tahapoole nihkumine ning järkjärguline juuste hõrenemine valdavalt meelekohtadelt või pealaelt.
Tavaliselt saab haigus alguse teismeeas. Juba varajases haiguse staadiumis võib täheldada juustejoone taandumist otsmiku piirkonnas. Alguses muutuvad juuksekarvad õhemaks ja kaotavad pigmenti, sellele järgneb suurem juuste väljalangemine ja juusteta laikude teke.
Androgeense alopeetsia tekkes mängivad rolli mitmesugused geneetilised ja keskkonnategurid. Androgeene alopeetsia on seotud meessuguhormooni DHT tavalisest kõrgema tasemega. DHT on hormoon, mis soodustab karvakasvu ebasobivates piirkondades (meestel näiteks seljal või kõrvades) ning väljalangemist seal, kus me neid näha soovime (pealael).
Juuste väljalangemist võivad põhjustada ka juuste puhkefaas, hormonaalsed probleemid, kilpnäärme üle- või alatalitlus, valgupuudus ning suguhormoonide tasakaalu häire. Juuste kadu võib olla tingitud ka teatud ravimitest nagu näiteks verevedeldajatest, podagra, vererõhu või krampide vastastest ravimitest ning antidepressantidest. Põhjuseks võivad olla ka üleliigne A-vitamiini manustamine või raua, biotiini, B12-vitamiini, tsingi ja foolhappe puudus.
Abinõud kiilanemise peatamiseks
Kiilanemise ravi lähtub sellest, mis on probleemi põhjuseks. Kui juuste väljalangemist põhjustab mingi ravim, tuleb see välja vahetada. Hormonaalsete häirete korral tuleb taastada hormonaalne tasakaal ja saada nii juuste väljalangemine kontrolli alla.
Meestüüpi juuksekadu ei ole täielikult võimalik ära hoida, kuid mida varem ravi alustada, seda tõenäolisemalt see tulemusi annab ja seda kauem on juukseid võimalik säilitada. Kiilanenemist aitavad edasi lükata DHT teket pidurdavate toodete kasutamine. Saadaval on pealemääritavaid lahuseid ja retseptiravimina ka tabletid.
Käsimüügiravimina on apteekides saadaval minoksidiili pihustid, millest on abi umbes 40% patsientidele. Minoksidiil soodustab uute juuste kasvamist ja takistab olemasolevate väjalangemist. Minoksidiil toimib paremini meestel, kellel juuksed langevad välja pealaelt ja naistel, kellel on üldine juuste hõrenemine. Kõige tõhusam on ravi, kui kiilanenud ala on alla kümne sentimeetrise läbimõõduga ja juuste väljalangemine ei ole alanud enam kui kümme aastat tagasi. Pärast 4–6 nädalast minoksidiili kasutamist peaks olema näha esimesed tulemused ja juuste väljalangemine peaks olema aeglustunud. Karvakasvu taastumiseks kulub umbes neli kuud. Kui minoksidiili kasutamine lõpetada, taastub ravimise eelne seisund 3–4 kuuga.
Androgeense alopeetsia raviks kasutatakse ka finasteriidi sisaldavaid tablette. Tegemist on retseptiravimiga, mis küll ei soodusta juuste kasvu, kuid takistab nende väljalangemist. Finasteriid alandab DHT taset peanahal ning seda tuleb kasutada vähemalt kuus kuud. Ravi ärajätmisel tulemus kaob.
Kasu on ka kofeiini sisaldavatest šampoonidest ja lokaalselt kasutatavatest lahustest. Kofeiin vähendab testosterooni kahjulikku toimet ja stimuleerib nõrgenenud juuksejuuri. Toetavaks raviks on apteekides saadaval spetsiaalsed juustele mõeldud vitamiinide ja mineraalainete preparaadid. Toidulisanditest võib proovida E-vitamiini, A-vitamiini, D-vitamiini, biotiini ja tsinki, kuid nende kasutamist meestüüpi kiilanemise puhul on vähe uuritud ja tulemused on olnud vastuolulised.
Meestüüpi kiilanemine on päritav haigus, mida ei ole võimalik ennetada. Siiski on võimalusi seisundi edasilükkamiseks ja välimuse parandamiseks. Ravi tuleb alustada võimalikult varakult, arvestades, et ravi on pikaaegne.
