Kriisiajal tuleks hea seista nii enda kui ka oma laste vaimse tervise eest. Abi saamiseks saab pöörduda nii oma perearsti juurde kui ka vaimse tervise õe vastuvõtule. Vajadusel suunab perearst lapse edasi lastepsühhiaatri juurde.
Viimasel kahel aastal on tunduvalt kasvanud vaimse tervise murega laste arv, kuid neid aitavaid psühhiaatreid ja psühholooge pole piisavalt ning järjekorrad on nende vastuvõttudele pikad. Vaimse tervise murega lapsi ja nende peresid oskavad aga aidata nii perearstid kui ka vaimse tervise õed.
Haigekassa partnersuhtluse osakonna juhataja Marko Tähnas ütles, et vaimse tervise teemadega kehtib sama põhimõte nagu teiste terviseprobleemide korral – alustada tuleks perearstist. „Perearstidel on sageli väga head teadmised ja oskused laste vaimse tervise teemadega tegelemiseks, samuti saab perearst vajadusel teha lastepsühhiaatriga e-konsultatsiooni ning seejärel kas ravi ise jätkata või tõsisemate juhtumite puhul saab psühhiaater lapse enda vastuvõtule kutsuda. E-konsultatsiooni kasutamine aitab ka psühhiaatreid suure koormuse korral kiiremat abi vajavaid lapsi rutem aidata,“ rääkis Tähnas.
Mitmes Eesti perearstikeskuses töötab perearsti kõrval ka vaimse tervise õde, kelle pädevuses on lisaks täiskasvanutele ka laste vaimse tervise muredega tegelemine. „Perearsti kõrval töötava vaimse tervise õe väljaõpe on täpselt selline, mis toetab vajaliku abi osutamist juba esmatasandil ehk perearsti juures,“ selgitas Tähnas.
Ka Eesti Psühhiaatrite Seltsi juhatuse esimees Anne Kleinberg julgustas peresid pöörduma vaimse tervise murega esmalt perearsti poole. „Perearsti juures saab abi andmise ja uuringutega alustada kiiremini. Tasub julgelt pöörduda, ei ole vaja asjata oodata,“ ütles Kleinberg, kelle sõnul on eriarstid alati olemas, et perearstide ja vaimse tervise õdedega e-konsultatsiooni käigus lapse tervise asjus infot vahetada.
Perearsti kõrval jääb alati võimalus pöörduda otse eriarsti ehk psühhiaatri poole. Kui pere pöördub abi saamiseks haigla registratuuri, suunatakse abivajajad esmalt sealse vaimse tervise õe juurde. „Eraldi väljaõppe saanud vaimse tervise õde oskab samuti väga paljusid vaimse tervise muresid lahendada, kuid kui laps või noor vajab edasi suunamist, teatud teraapiat või muud ravi, kaasab just vaimse tervise õde vajaliku tervishoiutöötaja,“ selgitas Tähnas.
Otse eriarsti poole pöördudes on vaja arvestada, et ka haiglate vaimse tervise õdede esmaste vastuvõttude arv on piiratud. Raviga alustanud patsiendid vajavad stabiilse seisundi saavutamiseks korduvaid vastuvõtte. Plaanilise laste psühhiaatrilise ravi järjekorrad on ja jäävad pikaks mitmeks aastaks, sest paraku ei ole Eestis piisavalt psühhiaatreid.
Keerulistes kriisiolukordades on surve nii täiskasvanute kui ka laste vaimsele tervisele alati suurem kui rahulikul ajal. Peaasi.ee tegevjuht ja kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa sõnul on eriti oluline pakkuda lastele emotsionaalset turvatunnet ja kindlasti tuleks lastega arutada ka maailmas toimuvat. „Näiteks saab väiksematele lastele rääkida sellest, et me ei pea kartma, kuna Eestil on sõbrad NATOs, kes meie eest välja astuvad ning meid hätta ei jäta. Nii nagu ka meie oma sõprade eest seisame ja neid kiusajate eest kaitseme,“ tõi Oidermaa näite. „Suuremate lastega, kes ka ise aktiivselt infot otsivad või uudiseid jälgivad, peaks samuti toimuva üle arutama ning jälgima, et nad ei puutuks kokku ülemäärase infovooga,“ ütles ta.
Oidermaa sõnul on sedavõrd äreval ajal normaalne, kui tunneme end murelikult, meil on raskem keskenduda või ka uinuda. „Normaalne on ka vajadusel tuge küsida, kas oma lähedastelt või spetsialistidelt. Vaimse tervise murega aitab ka Peaasi.ee,“ lisas ta.
Allikas: Eesti Haigekassa
