Päikesel on palju positiivseid omadusi: ta annab meile soojust, valgust, loob hea tuju ja kauni jume ning tugevdab immunnsuust. Osade inimeste sõprust päikesega varjutavad aga erinevad nahaprobleemid. Mida teha kui päike põhjustab allergiat? Nõu annab Südameapteegi farmatseut Alina Noorkõiv.
Haigus nimega fotodermatiit ehk rahvakeeli päikeseallergia on ülitundlikkus valguse suhtes. Päikeseallergia on haiguste rühm, mis on seotud immunsüsteemi reaktsiooniga päikesekiirte toimele. Päikesekiired ise küll allergeene ei sisalda, kuid ultraviolettkiirguse mõjul sünteesitakse kehas aineid, mis põhjustavad allergia sümptomite avaldumist.
Päikeseallergia peamisteks sümptomiteks on naha punetus, turse, sügelev ja põletav lööve ning villid. Tihti tekivad väikesed vesivillid, kuid tekkida võivad ka suuremad laigud ja nahast kõrgemad paapulid.
Eristatakse kaht tüüpi päikeseallergiat: kui päikesekiired reageerivad mõne ainega naha peal, on tegu eksogeense fotodermatiidiga, kui ained, millega päike reageerib, on naha sees, on tegu endogeense fotodermatiidiga.
Eksogeense fotodermatiidi näiteid on mitu. Näiteks taimede õitsemise ajal kogunevad naha peale furokumariinid, mis UV-kiirte toimel nahal ville ja sügelust põhjustavad. Allergilist reaktsiooni võivad tekitada ka kosmeetikatooted ja parfüümid. Nende koostises olevad ained reageerivad UV-kiirtega ja võivad nahal esile kutsuda allergilise reaktsiooni.
Ülitundlikkuse põhjuseks võib olla ka ravimite tarvitamine. Näiteks kuuluvad selliste ravimite hulka südame-veresoonkonnahaiguste ravimid, rasestumis- või seenevastased ravimid, antibiootikumid, kolesterooliravimid, rahustid, akneravimid ning mittesteroidsed põletikuvastased ravimid. Samuti võib allergiat soodustada ravimtaimede kasutamine (eriti liht-naistepuna) ning toiduainete nagu tsitrusviljade, mango, porgandi söömine, kuna need suurendavad fotosensitiivsust ja naha tundlikkust. Päikeselisel hooajal nõrgendavad naha loomulikku kaitsevõimet ka kosmeetilised protseduurid nagu koorimine või tatoveerimine. Nende tagajärjel ei suuda nahk peale päikesega kokkupuudet enam kiiresti taastuda.
Endogeenne fotodermatiit hõlmab haigusi, mille põhjustajaks on immuunsus- ja ainevahetushäired nagu näiteks pärilik hemoglobiini ainevahetuse häire, pigmendi tootmise häire või päikesepõletik.
Päikeseallergia sümptomite avaldumine sõltub sellest, mis tüüpi haigusega on tegemist. Eristatakse kolme valguslööbe vormi. Kõige sagedamini esinev on polümorfne valguslööve: riietega mitte kaetud nahal tekivad sügelevad punetavad laigud ja villikesed, mis on sarnased tavalise allergiaga. Nii-nimetatud Mallorca akne tekib kosmeetika ja päikese koosmõjul. See sarnaneb tavalisele aknele, kuid tekkinud vistrikud on infitseeritud. Kolmandat liiki reaktsiooni põhjuseks on sageli mingi väline lisafaktor nagu ravimid või toiduained. Nahal ilmnevad põletikulised ja sügelevad alad.
Kes on päikeseallergiast ohustatud?
Päikeseallergia on väga levinud noorte naiste ja heleda või tundliku naha, heledate silmade ja juustega inimeste seas. Ohustatud on ka väikelapsed, kelle immuunsüsteem ei ole veel lõplikult välja kujunenud.
Riskiteguriteks on pärilik eelsoodumus allergilistele haigustele, atoopiline dermatiit, ainevahetushäired, immuunpuudulikkus ning kroonilised haigused. Sagedamini tekib päikeseallergia hormonaalsete kõikumiste perioodidel nagu puberteet, rasedus või menopaus.
Tasub meeles pidada, et tundlikkust päikese suhtes suurendavad ravimteraapia, kosmeetilised protseduurid, klooritud vesi, keemiliste ainete kasutamine naha peal, allergeensete toiduainete söömine, pikaajaline päikese käes viibimine ning närvisüsteemi ebastabiilsus.
Allergia sümptomeid saab ennnetada
Hoolikas päikesekaitse aitab päikeseallergiat ennetada ja sümptomeid vähendada. Lihtsad meetmed nagu päikesega kokkupuute piiramine, keskpäevatundidel päevitamise vältimine, kaitseriietuse ja peakatte kandmine on endiselt efektiivsed.
Abiks on ka vastavalt nahatüübile ja -seisundile valitud päikesekaitsetoodete kasutamine. Eelistada tuleks dermatoloogide poolt heaks kiidetud päikesekreeme ja -spreisid, mille SPF on vähemalt 30 ning mis on veekindlad. Hooldustoodete (aaloe geelid, pantenool) kasutamine naha niisutamiseks on samuti omal kohal. Betakaroteeni, E- ja C-vitamiini sisaldavate toodete kasutamine aitab aga nahal kergemini pruunistuda.
Kui ennetus ei osutanud efektiivseks ja allergia vajab ravi, siis põletikulise reaktsiooni vähendamiseks sobivad jahedad kompressid või dušš. Nahaärrituse vähendamiseks võib kasutada tsinki sisaldavaid kreeme ning allergiliste reaktsioonide leevendamiseks hormoonkreeme. Sügelust aitavad maha suruda ka allergiavastased tabletid. Kui eelmainitud meetodid ja ravimid ei aita, tuleb pöörduda arsti poole allergia põhjuse väljaselgitamiseks ja tugevamate ravimite määramiseks.
Üldjuhul on päikeseallergia ennetamiseks ja ravimiseks piisav kui end kaitstakse riietuse ja päikesekaitsetoodetega. Oluline on ka apteekri või arstiga tervisemurest rääkimine, et enda terviseseisundi kohta kasulikku infot saada ja teada, kuidas naha seisukorda arvesse võttes käituda.
