Tänapäeval on kuivade silmade probleem üsna sage. Seda võivad põhjustada väga erinevad asjad: liigne ekraanide vaatamine, vale valgustus, kuiv õhk ning isegi mõned ravimid. Südameapteegi farmatseut Helika Sikk selgitab, kuidas kuiva silma sündroom tekib ning annab nõu, kuidas seda ravida.
Kuiva silma sündroom on silmapinna haigus, mida võib esineda erinevatel põhjustel. Esiteks võib see tekkida siis, kui silm pole pisaravedelikuga piisavalt niisutatud ning hakkab kuivama. Teiseks võib probleem olla pisarate kehvas kvaliteedis ning seetõttu võivad need silma pinnalt liiga kiiresti aurustuda.
Silma pinda katab kolm komponenti. Limakiht on silmale kõige lähemal olev kiht, mis täidab nii-öelda määrdefunktsiooni. Seda katab veekiht, mida toodab pisaranääre ning mis moodustab suurema osa pisarakilest. Kõige peal on lipiid- ehk õlikiht, mis takistab pisaravedeliku aurustumist. Kui üks nendest komponentidest on tasakaalust väljas, siis ei saa silma sarvkest piisavalt niisutust ning tekivad kuiva silma sümptomid.
Kuivade silmade tunnuseks võib olla üks või mitu sümptomit: põletus, sügelus, silmade väsimine, hõõruv või kraapiv tunne, mida kirjeldatakse sageli kui justkui oleks liivatera silmas, liigne pisaravool ehk „silmad jooksevad vett“. Sümptomiks on ka nägemise hägustumine, mis taastub pilgutamisel, silmade sulgemisel või kunstpisara kasutamisel.
Alati ei ole kerge välja selgitada, mis silma kuivust põhjustab, kuid analüüsida tuleks, kas see võib olla mõni järgnevatest levinud põhjustest. Väga sageli esineb kuiva silma probleemi inimestel, kes veedavad palju aega arvuti või telefoniekraanide ees. Põhjus seisneb selles, et unustatakse piisavalt pilgutada ning seetõttu ei saa silm vajalikku niisutust.
Põhjuseks võib olla ka kuiv õhk, mis on meie kliimas üsna tavapärane. Õhk läheb kuivaks suvel kliimaseadmete ning talvel radiaatorite ja muude kütteseadmete tõttu. Selline õhk kuivatab silmas pisara ning seetõttu jääb silm niisutusest ilma. Silma jaoks tekib probleem ka siis, kui ruumis on tugevad valguse kontrastid.
Silma kuivust võib põhjustada ka läätsede kandmine. Läätsed takistavad pisarate loomulikku tootmist, halvendavad pisara kvaliteeti ning põhjustavad silmade kuivamise.
Ka vananemine ja hormonaalsed muutused mõjutavad silmade kuivust. Mõnel juhul tekib silma kuivus aga hoopis ravimite kõrvaltoimena. Eriti levinud on see probleem nende ravimite puhul, mis mõjutavad hormoone (näiteks suukaudsed rasestumisvastased vahendid või antidepressandid). Harvem on kuivuse põhjuseks silmatrauma või -haigus.
Kuiva silma sündroomi ravi
Kahjuks ei ole ühtegi head ravimit, mis haiguse täielikult välja raviks. Alustada võiks niisutavate tilkade ehk kunstpisarate ja geelide kasutamisest. Apteegist leiab väga palju erinevaid kunstpisaraid, mida võiks kasutada vähemalt kaks korda päevas – hommikul ja õhtul. Suurema probleemi korral võib kunstpisaraid kasutada neli-viis korda päevas. Ööseks on hea kasutada niisutavat silmasalvi või -geeli. Nende niisutav efekt on pikem kui tilkadel, kuid põhjustab lühiajalist udust nägemist. Kui udusus probleemiks ei ole, võib silmasalvi ja -geeli kasutada ka päeval.
Kindlasti tuleks silmatilkade puhul jälgida säilitusaine bensalkooniumkloriidi sisaldust, kuna pikaajalisel kasutamisel võib see silma pinda ärritada ja kahjustada. Samuti ei sobi antud säilitusaine kontaktläätsede kandjatele.
Sageli unustame arvutiga töötades silmi pilgutada ning see süvendab kuivade silmade probleemi. Silmi tuleks pilgutada regulaarselt. Nutiseadmete ja arvuti kasutamisel on vajalikud ka sagedased pausid, mil silmad saavad puhata. Et silmi mitte liigselt koormata, tuleks minimeerida läätsede kandmise aega.
Võimalusel tuleks loobuda konditsioneeri kasutamisest. Selle asemel võiks tuppa lisada õhuniisuti või toalilled, mis annavad niiskust juurde. Lisaks võiks kasu olla ka oomega-3 rasvhapete ja silmavitamiinide suukaudsest tarvitamisest.
