Talvel lumiste ilmadega värskes õhus ajaveetmine ja sportimine tugevdab meie immuunsüsteemi ning annab mõnusa enesetunde. Samal ajal võib aga külm temperatuur ja lõikav tuul kahjustada meie nahka ning muuta selle kuivaks, ketendavaks ja punetavaks. Kuidas oma nahka kaitsta, et see ka talvel ilus ja särav oleks, selgitab Südameapteegi proviisor Merle Meola.
Nahk on inimese suurim organ, mis kaitseb organismi väliste ärritajate nagu päikesekiirguse, mikroobide ja kemikaalide eest. Lisaks osaleb nahk ka toksiinide eritamisel. Nahk koosneb kolmest kihist: pealisnahk ehk epidermis, pärisnahk ehk dermis ja nahaalune rasvkude. Pealisnaha pinnal on kaitsev happeline kiht ehk hüdrolipiidkiht. See õhuke kaitsekiht koosneb surnud marrasnaharakkudest, lipiididest, vabadest aminohapetest, higist ja rasust. Tänu hüdrolipiidkihile suudab meie nahk taluda tuult, külmust, kuumust ja korduvat veega pesemist.
Hüdrolipiidkiht hoiab naha mikrofloora korras, aitab säilitada naha niiskustasakaalu ning tagab naha uuenemise. Naha keskmine pH tase on 5,5 – terve naha pealispind on kergelt happeline. Madalam pH piirab bakterite vohamist ning vähendab aknet, allergiat ja mitmeid teisi nahaprobleeme. Kui hüdrolipiidkiht saab kahjustada, on tulemuseks naha enneaegne vananemine ja liigtundlikkus. Kui naha loomulik mikrofloora ja pH on häiritud, muutub nahk ka nahaärritustele ja infektsioonidele vastuvõtlikuks.
Naha hüdrolipiidkihti saame ka ise täiesti tahtmatult rikkuda kasutades liiga kõrge või madala pH-ga, säilitus- ja värvaineid, pindaktiivseid sulfaate või sünteetilisi aineid sisaldavad kreeme ning puhastusvahendeid. Ka liiga intensiivne ja sage naha pesemine võib kahjustada selle kaitsekihti. Pesemisel tuleks vältida liiga kuuma vett ja nahka kuivatades pigem rätikuga tupsutada kui hõõruda. Tundliku naha korral ei sobi pesemiseks tavaline seep, mis on liiga aluseline ning pigem tuleks kasutada dušiõlisid või õliseepe.
Õige nahahooldus on vajalik sõltumata sellest, kas nahal on mingi probleem või mitte. Pesemisvahenditeks sobivad kõige paremini dušikreemid ja -õlid, mis sisaldavad niisutavaid komponente nagu uureat, laktaati, linool-, linoleenhapet. Peale duši all või vannis käimist tuleks kasutada niisutavaid baaskreeme, millega toetame nahabarjääri. Rasvasemad kreemid ja salvid sobivad siis, kui nahk on kuiv ja ketendav. Kreemide olulised koostisosad on näiteks hüaluroonhape, lanoliin, tseramiidid, taimsed õlid ja uurea. Ka päikesekreem kuulub hea nahahoolduse juurde olenemata aastaajast. Talvel, mil päike väga aktiivne ei ole, võiks näol kasutada päevakreemi, mis päikesekaitset juba sisaldab.
Lisaks välistele mõjutustele, mõjutavad hüdrolipiidkihti ka sisemised tegurid nagu stress, elustiil (suitsetamine, alkoholi tarvitamine, ebatervislik toitumine), ebapiisav vedeliku tarbimine, rasvavaene dieet ja mõned ravimid. Seespidiselt saab nahka turgutada tarvitades omega-3 ja -6 rasvhappeid, erinevaid B-grupi vitamiine ning A-, D- ja E-vitamiini. Kindlasti tuleks tarbida ka piisavas koguses vett. Apteegikosmeetika valikust leiab häid nahahooldustooteid kogu perele nii probleemide ennetamiseks kui ka juba olemasoleva nahaprobleemi ravi toetamiseks.
Allikas: Südameapteek
